There are 8 posts tagged motivatsioon (this is page 1 of 1).
(Olen nüüd tagasi iganädalase postitamisgraafiku juures.)
Eelmisel nädalavahetusel osalesin Euroopa suurimal hackathonil HackZürich, kus meie tiim sai 150 võistkonna hulgas teise koha — tulemus, mida ma kindlasti poleks meile ennustanud. Sel üritusel kogetu toetas mu viimase aja hüpoteesi, et enne alustamist on kriitiline paika panna motivatsioon ja siis laheneb ülesanne pea iseenesest.
Mõned tuttavad peavad mind eriliseks eluhäkkide ja produktiivsuse kuningaks, aga ma ise ei arva nii. Näen küll palju vaeva, et saada üle esinemishirmust ja laiskusest, et lugeda kiiremini raamatuid ja ennast rohkem motiveerida ja vaimset võimekust optimeerida ja õigeid produktiivsustööriistu kasutada, aga see kõik tundub paratamatu — mulle tundub, et teistmoodi ei ole mõtet. Miks ma enesearengust nii palju hoolin?
Täna loengusse minnes pidin sõitma tavapärasest erineva ühistranspordiga ja seetõttu ümber istudes väga kiiresti ühelt trammilt (number 2) teisele (number 14) jooksma. Kui olin 14-le napilt peale jõudnud, mõtlesin: kui kaua saan veel niimoodi teha? Mis hetkest alates ei ole trammile jooksmine enam minu jaoks variant?
diivani+kartul <2e: -i> ᴀʀɢɪ keegi, kes on füüsiliselt või vaimselt palju laisem kui normaalsed inimesed (ingl k couch potato)
Ta käib koolis või tööl, aga ei anna päeva jooksul oma parimat. Ta sööb, aga rämpstoitu. Ta teeb trenni, aga iga 3 nädala tagant; kuna ta tunneb end pika pausi tõttu halvasti, pingutab kõvasti üle — ja siis tekib veel suurem vastumeelsus trenni teha. Ta kasutab oma vaba aega meelelahutuseks, aga tihti mõtleb, et tegelikult peaks midagi kasulikku tegema. Kasvõi leidma telesarja mis on rohkem kui veidi põnev.
“Ma peaksin rohkem raamatuid lugema.” Olen kuulnud oma sõpru seda ütlemas, olen ise nii mõelnud ja arvan, et (tihti tulemuseta) tahtmine raamatuid lugeda leidub igaühes. See on väga mõistlik: hea mitteilukirjandus tavaliselt a) on kirjutatud eksperdi poolt, b) annab hea ülevaate teemas olulisimast ja c) annab erutava lugemiskogemuse. Samas jõuab soovi väljendanutest väike osa regulaarselt lugemiseni. Kuidas seda probleemi lahendada?
Tagantjärele oma bakaõpingutele vaadates tundub, et kulutasin aega enam-vähem mõistlikult, nii koolis kui kooliväliselt. See tähendab, et kohtades, kus pidin tegema mingi valiku — näiteks kas kulutada aega õppimisele, tudengiseltsile, töötamisele või trennile — õnnestus valiku tegemine tihti hästi. Hiljuti pidasin TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna rebastele loengu kolmest kasulikust põhimõttest, mida mina kasutasin ja kasutan praegu valikute tegemiseks; see postitus räägib nendest põhimõtetest.
Mul on juba pikemat aega olnud plaanis kirjutada paarist väiksemast teemast, mis seotud enda süstemaatilise arendamisega: a) enda motiveerimine, b) vaimse võimekuse optimeerimine, c) oma produktiivsuse süstemaatiline tõstmine. Kuna igaühel nendest teemadest on minust paremini informeeritud inimesed põhjalikult kirjutanud, siis teen enesearengu postituste sarjas kokkuvõtte üsna lihtsatest teadmistest ja harjumustest, mis on aidanud minu elu paremaks teha. Esimene teema on kõige olulisem: motivatsioon ehk tahtmine teha.
Kuigi praegu on suvi ja enamik tudengeid ilmselt lõpetamisele (veel või enam) ei mõtle, panin kirja mõned asjad, mida õppisin oma bakatööd kirjutades, aga mis rakenduvad ka üldisemalt suurte projektide läbiviimisel.
