Alates 2019. aastast keskendun peamiselt oma ingliskeelsele blogile — Taivo Pungas / taivo.ai.
Oled lehel, mis räägib andmeteadusest, iseenda õpetamisest, igapäevaelust ja kõigest muust. Enamasti kõigest muust.
Loe minust ja blogist lähemalt siit, või loe:
Et saada uute postituse kohta esimesena teada, liitu meililistiga:
Paar korda aastas küsib mult mõni ETH-sse magistrisse kandideeriv või seda plaaniv tudeng erinevaid küsimusi. Kogusin oma vastused ühte kohta.
Kui tahad midagi veel küsida, kirjuta [email protected] .
Kuidas sul õnnestus kandideerida, kui kandideerimise lõpp on enne TÜ viimase semestri algust?
Saad kandideerida enne lõpetamist ja kui Tartust diplom käes (ning ETH sind vastu võtnud), saadad diplomi või koopia neile Zürichisse vaatamiseks,
Kas sinna õppima minek oli sinu jaoks seda väärt? Tegu on siiski üsna kõrge õppe ja elamistasuga.
Õppemaks on u 1000eur aastas, mis on tippülikoolide osas väga väike. Elukallidus oli mul väga säästlikult elades ligikaudu tuhat eurot kuus: elasin ühikas, kokkasin ise ja odavalt, eriti ei pidutsenud ja enamiku rohkem-kui-nädalasi vabu perioode veetsin Eestis. Keskmiselt lendasin pooleteist-kahe kuu tagant Eestisse, lennukipilet tüüpiliselt 180-250 eurot edasi-tagasi..
ETH ise arvestab tudengi elukalliduseks umbes 2400 CHF kuus või nii, aga nad arvestavad üsna kõrge elustandardiga, nagu välja tuleb.
Hinna-kvaliteedi suhe on ETH-s suurepärane; maailma parimast ~20 koolist arvutiteaduse alal kindlasti kõige parem, sest õppemaksu sisuliselt pole. See, kas üldse magistrisse minna, on eraldi küsimus, aga kui juba kuhugi, siis ETH on rahaliselt väga odav võrreldes alternatiividega.
Kas sul on mõnda soovitust ka sellesse või mõnda teise mainekasse ülikooli kandideerimisele/seal õppimisele?
Sa vist küsid, et mis teeks su kandidatuuri edukaks? Ma eriti ei tea, sest ma pole vastuvõtukomitee tööga kokku puutunud ja palju inimesi üritab seda häkkida; mingit eelist leida.
Ma arvan, et kui GPA on okei (Võib-olla >4.5? Ma täpselt ei tea.), siis peamine asi, mis loeb, on soovituskirjad. Kui saad mingi ägeda professoriga juba praegu (baka esimesel-teisel aastal) lähedalt töötada ning tema sulle soovituse kirjutab, siis ma arvan, et see annab kõige rohkem. Kui sa pead ise soovituse oma valmis kirjutama ja professor lihtsalt allkirja paneb, siis see ei ole ilmselt eriti hea.
Arvestades mu enda ja ETH koolikaaslaste tausta tundub ETH vastuvõtul rõhk tugevalt akadeemilistel asjadel, võrreldes nt USA ülikoolide undergraduate astmega, kus loevad hobid ja muud haaramatud asjad ka.
Palju Te teate ESOPist? Kas olete ise kandideerinud? Kui jah, siis kuidas läks ning mis taust Teil selleks oli?
ESOPile kandideerisin ja ma ei saanud seda. Kursusekaaslastest need vähesed, kes said, vist olid tugeva research tausta/huviga ja vist olid ka mingi professoriga enne rääkinud, kes siis toetas nende avaldust.
Kui palju saan stipendiumi saamisele loota?
Sinu asemel ma arvestaks, et sa ei saa ESOPi stippi, vähemalt esimesel aastal (teisel aastal saab mingile sarnasele asjale kandideerida).
Reaalsus on see, et tüüpilisel tudengil on <5% tõenäosus seda stippi saada. Mina sinu asemel eeldaks, et ei saa seda, ja ehitaks oma finantsi üles teistmoodi:
Kas oskate öelda mis oli keskmine hinne ESOPi saanud inimestel või siis mis oli Teil?
TÜ-s oli mu keskmine hinne 4.96 (kõik A-d, üks B). Uurimistööd tegin CompNeuro uurimisrühmas, professori all, kes erakordselt lahkelt pühendas oma aega sellele, et minuga (väga algelise teema kallal) töötada.
Kui ma baka õpingu kestel osalen ülikoolivälises teadusprojektis, kas see läheb arvesse või neid peaks olema oluliselt rohkem?
Loeb küll, aga ma ei tea, kui palju. Ma ei tea, mida nad täpselt otsivad. Mu teada on süsteem see, et su ESOP avaldust saavad erinevad professorid vaadata ja kui mõni neist otsustab sinu avaldust toetada, siis teevad seda. Kui ükski professor ei toeta, siis ei saa stippi.
Kas mängib mingit rolli see, mis riigist on taotleja?
Ma ei usu.
Kas sa sobitasid või võtsid juurde mingeid TÜs võetud aineid ETH bakalaureuse omadega ka? Olen kuulnud, et nad vaatavad, et eelnevalt saadud bakalaureus ühtiks suuremas mahus nende endi omaga.
Ei sobitanud. Ma tegin esimesel aastal lisaks informaatika ainetele kaks semestrit füüsika baka aineid, kus oli palju matemaatikat, aga see ei olnud magistrise kandideerimise pärast.
Kui sul on mingid ained puudu, siis pannakse sulle vastuvõtul nõudmine, et pead oma magistris kokku suuremas mahus aineid tegema, tasandusainetena.
Meditatsioonidest Naval’i postituse ümber (eriti punkt 5).
Mul on vahetu mõju maailmale. Korjan tänavalt tüki prahti üles ja ümbritsev keskkond on ilusam.
Vahetu mõju ei skaleeru: kui ka paneksin terve päeva tänavate koristamisele, ei jõuaks ma tehtud rohkem kui paar kvartalit kodu ümber. Kullerina pakke kohale vedades jõuaksin tehtud paarkümmend pakki. Kui kontrolliksin inimeste dokumente, siis saaksin verifitseerida tuhatkond inimest.
Kui tahan maailma võimalikult palju mõjutada, pean otsima viise, kuidas oma mõju kordistada. Inglise keeles on hea termin leverage, mis vihjab mehaanikale: kangi (lever) ja toetuspunktiga suudan liigutada palju suuremat koormat. Kangi pikkusest sõltub, kui suure kordistaja lihasjõule saan; leverage tähistab seda kordistajat. (Füüsik minus tahab siin märkida, et suurenev jõud pole tasuta: energiakulu jääb samaks, kuna vajalik nihe suureneb.)
Mis on elus kangutusjõu kordistajad?
Continue reading
See pealkiri on veidi clickbait, aga tõsi: Veriffiga liitumise hetkel oli mul laual kõrgema palgaga pakkumine suuremalt ning paremini rahastatud ettevõttelt. Otsustasin oma valikust kirjutada, sest iga aastaga olen liikunud riskantsemate ning varasema faasi projektide poole ja tagantjärele vaadates olen alati liiga konservatiivne olnud.
Muide, on hulk mõistlikke põhjuseid hoida karjääris stabiilsust: halb finantsolukord või tervis, ülalpeetavad jne. Ma ei ürita veenda kedagi võtma ebamõistlikke riske. Samas on täna — eriti suure tööjõupuudusega IT-sektoris — palju inimesi, kelle jaoks uue töö leidmine on nädalate küsimus, seega rahalist riski saab leevendada vaid paari kuu palka varuks hoides.
Hiljuti andsin tagasisidet ühele inimesele ülikooli motivatsioonikirja osas ja mõtlesin, et kandidaadina oleks mul olnud väga kasulik näha, kuidas teised oma kirju kirjutavad. Mitte kopeerimiseks, vaid selleks, et näha häid ja halbu näiteid motivatsioonikirjadest.
(Kui oled lähiajal kandideerimas, soovitan lugeda, kuidas stipendiumidele kandideerida.)
First, Break all the Rules on peamine andmetel põhinev juhtimisraamat, mida palju soovitatakse. Lugesin seda kolm aastat tagasi ja siiani kasutan päris palju raamatust pärit mudelit, millega diagnoosida probleeme töökoha ja töötaja pikaajalises rahulolus ja edukuses.
See koosneb 12 küsimusest ja nad ei ole eesti keeles mugavalt kättesaadavad, seega panen enda ligikaudse tõlke koos ingliskeelse originaaliga siia postitusse.
Ingliskeelne originaal:
Mul on praegu pooleli Stephen Pinkeri “Enlightenment Now“, mis on sulam filosoofiast, ühiskonnateadusest ja andmeteadusest. Nagu täpselt õigel ajal ellu sattuvad raamatud ikka, võtab see suurepäraselt kokku mõned minu enda viimase aja mõtted ja lisab siis palju kihte struktuuri, mõttesügavust, analüüsi ja järeldusi.
Ma ei jõua praegu korralikku arvustust kirjutada (Scott Aaronson tegi hea töö), seega võtan raamatu kokku järgmise Obama tsitaadiga raamatust:
I’ve often said to young people in the United States, if you had to choose a moment in history to be born, and you did not know ahead of time who you would be — you didn’t know whether you were going to be born into a wealthy family or a poor family, what country you’d be born, whether you were going to be a man or a woman — if you had to choose blindly what moment you’d want to be born you’d choose now. Because the world has never, collectively, been wealthier, better educated, healthier, less violent than it is today. That’s hard to imagine, given what we see in the news, but it’s true. And a lot of that has to do with the developments of a integrated, global economy.
Ma olen kuidagiviisi suutnud viimase viie aasta jooksul alati tunda, et nüüd mõtlen või käitun oluliselt paremini kui aasta varem. Samas ei ole ma kunagi enda jaoks ilmutatult välja öelnud, miks endale parem tundun. Aasta on ka üsna lühike aeg, seega proovisin aru saada, mis osas 2018 aprilli Taivo on parem kui 2016 aprilli Taivo, just üldiste mõttemustrite osas, mitte ilmselgete väliste asjade (näiteks töökogemuse kuude) või konkreetsete oskuste (näiteks C++ programmeerimine) osas.
Tean Tim Ferrisse raamatuid (nt “The 4-Hour Workweek“) ja podcasti juba päris kaua, aga millegipärast oli mul temast negatiivne eelarvamus kujunenud. Nüüd otsustasin võtta kätte tema uusima raamatu “Tribe of Mentors”, mis koosneb 100+ inimese vastustest 11 eri küsimusele. Need küsimused on väga head ja ma plaanin need 20midagi ja oma eravestluste jaoks varastada, aga tahan enne neile ise vastata. Olen küsimused siin (väikeste kohandustega) eesti keelde tõlkinud; originaalid koos raamatu sissejuhatusega leiad siit.
Kuna ma ei prioriseeri praegu sügavate blogipostituste tegemist väga kõrgelt, jagan siin edasi oma mujal tehtud tegevusi ja mõeldud mõtteid.
Eesti masinõppe ja andmeteaduse kommuunid on omavahel üsna hästi tuttavad — enamik praktiseerijaid on juba kuskil ettekande või paar teinud. Selleks, et ühendada Eesti kommuuni rohkem ülejäänud maailmaga, korraldame konverentsi North Star AI, kus räägitakse tehisintellekti praktilistest rakendustest. Esimese aasta kohta on konverentsi tase ülikõrge.
Enamik spetsialiste ja huvilisi Eestist (ja palju ka lähiriikidest) on konverentsil kohal — üritus on hea võimalus nendega kohtumiseks. Piletid, kava jm info veebilehelt.
Mulle tundub, et enamik inimesi hoolivad liiga palju mõttetutest asjadest. Allolevas videos arutame seda Kariniga (14min).
Tartu kõrgkoolid korraldasid üritust Õpi Tartus, kus rääkisin peamiselt keskkoolinoortele sellest, kuidas arvutite aina laiem levik ja targemaksmuutumine nende karjääriplaane võiks mõjutada. Slaidid leiad siit.
Sama ürituse eel avaldas Novaator minuga lühikese intervjuu sarnastel teemadel.
