Magistritöö post mortem

Mu magistriõpe ETH Zürichis kulmineerus magistritööga, mis omakorda lõppes töö kaitsmisega veidi enam kui kaks nädalat tagasi. Juhendan sel õppeaastal ise kaht lõputööd, mis annab mulle pildi vorstitegemisest teiselt poolt liini, seega jagan enne unustamist lühidalt, mida ma kogu protsessi käigus õppisin, ja loodan, et sellest on kasu tulevastele baka- ja magistritöötajatele.

Continue reading

Kas skandaal mõjutas Taavi Rõivase häälesaaki valimistel?

Tänane postitus on külalispostitus: autoriteks on Kadri Pungas ja Taavi Pungas.

Eelmisel nädalal sattusid huvitava ajastusega järjestikku mõned sündmused:

  • KOV valimiste eelhääletamine, sh e-hääletamine – kestis kolmapäeval kuni 18:00-ni.
  • Pommuudis meedias Taavi Rõivase nn Malaisia skandaali kohta – avaldati neljapäeva varahommikul, diskussioon jätkus elavalt veel mitmeid päevi.
  • KOV valimiste valimispäev – pühapäev.

Inimeste valimisotsuseid potentsiaalselt oluliselt mõjutav skandaal ilmus meedias pärast e-hääletamise lõppu, aga enne paberhääletamist valimispäeval. Teisisõnu ei saanud skandaal e-hääli mitte kuidagi mõjutada, samas kui Taavi Rõivasele antud paberhäältest peaks skandaali põhjustatud mainekahju juba välja paistma.1 Tänu Vabariigi Valimiskomisjoni lahkusele andmete avaldamisel on e-hääletamise tulemus paberhäältest eristatav, seega on võimalik kontrollida, kui palju hääli sai “skandaalne Taavi Rõivas” mainekahju tõttu vähem kui “tavaline Taavi Rõivas”.

Continue reading

Uus podcast: 20midagi

Inimesed, kes on oma ala tipus, on tavaliselt vanuses 40-60, mõnikord harva ka kolmekümnendates. Meedia teeb nendega intervjuusid ja katab nende tegemisi, aga jätab tähelepanuta teise põneva grupi inimesi: noored, kes teevad ägedaid asju, aga kes pole veel piisavalt kaua töötanud, et olla tippu jõudnud.

Panin tähele, et mu tuttavate hulgas on palju selliseid kahekümnendates noori ja otsustasin olukorra muutmiseks midagi ette võtta. 20midagi on uus podcast, kus räägin just selliste inimestega: noorte tulevaste maailmamuutjatega. Üritan aru saada nende mõttemallidest, motivatsioonist, edu valemist ja paljust muust. Podcasti veebileht on 20midagi.ee ja sealt leiab lingid iTunesi, YouTube’i ja podcasti sotsiaalmeedia lehtedele. Visuaalselt näeb ta välja selline:

Esimeses saates rääkisin Heiki Riesenkampfiga järgmistest teemadest:

  • Mis on tootejuhtimine, mida teeb tootejuht (product manager) Google’i skaalal ja mis teeb selle töö raskeks?
  • Mida teha, kui tahad teha leivatootmisettevõtet ja oled jõudnud punkti, kus sul on garaažis euroalusetäis leiba?
  • Miks tasub aatomite maailmas tegutsedes uurida välja, kas kellelgi on su toodet vaja?
  • Kuidas ainult ühe teema õppimisele spetsialiseerumine võib kahjulik olla – nii keskkoolis kui ülikoolis?
  • Kuidas välisülikoolis õppimine ja välismaal õppimine annab motivatsiooni suuri asju ellu viia?
  • Miks ei tasu end lasta häirida asjadest, mis on su kontrolli alt väljas?
  • Miks Heiki piirab enda sotsiaalmeedia kasutust?
  • Mida võiks Eestis teistmoodi teha?

Loodan, et peate neid vestlusi sama põnevaks kui mina. Heameelega kuulan, mida episoodidest arvasite — kirjutage!

Sissejuhatus andmeteadusse

Terve suve on minu poolt postituste põud olnud. Ühelt poolt olen keskendunud magistritööle (tähtaeg on septembri lõpus), aga veel suurem põhjus on olnud Data Science Estonia.

Nimelt kirjutasin koos paari teise panustajaga datasci.ee lehele 7-osalise postituste seeria “Sissejuhatus andmeteadusse” — soovitan seda lühidalt vaadata ja kui praegu lugeda ei jõua, siis meilile tellida.

Lisaks sellele olen organiseerinud üritusi seeriast Ülikoolist andmeteadusse, mille eesmärk on tuua erinevate erialade tudengitele rääkima sama taustaga andmeteadlane, kes siis räägiks oma põhjustest ja teekonnast andmeteadusse minekul. Esimene üritus toimus septembri alguses Tartus, teine toimub samas juba sel reedel ja kolmandat plaanime oktoobriks Tallinnasse. Videod, slaidid ja tulevaste ürituste lingid leiad datasci.ee/meetup.

Kolmas põhjus, miks vähem kirjutan, ongi minu jaoks veidi asendus blogimisele. Tulen sellega välja ilmselt oktoobri alguses, aga tehniliselt on ta juba praegu avalikult kättesaadav — pead lihtsalt oskama otsida. Kindlasti annan ka blogis ja meililistis teada, kui projekt avapaugu saab; jää ootama!

Head ja halvad mudelid

Kalev teavitas hiljuti avalikkust, et mingi muudatuse tõttu tootmisliinides võivad teatud tooted hakata sisaldama maapähklite jääke. Firma pani teavituse üles ka oma Facebooki lehele, mille all siis mõned pettunud inimesed kommenteerisid stiilis “Kalev kaotab nüüd palju kliente” ja “miks kõik asjad peavad olema ära rikutud”.

USA-s on pähklitele allergilised 0.6% inimestest; eeldatavasti Eestis umbes samapalju. Oletame, et 2017. aastal on Kalevil kaks varianti: a) teha kõik tooted pähklijääkidevabaks ja sihtida 100% turust või b) kasutada samu liine pähkliga ja pähklita maiuste tootmiseks ning sihtida 99.4% turust.

Kui eeldada, et Kalev on nagu vastutustundlik ja hooliv vanem, kes tahab kogu riigile head, valib ta ilmselgelt variandi a. Me ei tohiks ju jätta kõrvale inimesi lihtsalt sellepärast, et neil on (tahtlikule kontrollile allumatu) allergia?

Continue reading

Kõik Eesti taskuhäälingud ehk podcastid

Tegin Facebooki abiga nimekirja kõigist eestikeelsetest taskuhäälingutest (ingl k podcast). Kui midagi on puudu, anna teada.

(Raadiosaateid ei hakanud ma eraldi välja tooma; need leiad vastava raadio lingi alt. Mitteaktiivsetest podcastidest hoolin siin vähem, aga andke link ja lisan nimekirja ikkagi.)

Taskuhäälingud

Raadiod

Mitteaktiivsed taskuhäälingud

Plaanin varsti naasta veidi tihedama postitamisgraafiku juurde, aga niikaua soovitan jälgida mind Facebookis — kirjutan seal tihemini lühikesi mõtteid või jagan endale põnevaid artikleid. (Muide, olen ka Instagramis ja üritan Instagrami keskmist kvaliteeti tõsta.)

Kuidas läheb?

Oled lehel, mis räägib andmeteadusest, iseenda õpetamisest, igapäevaelust ja kõigest muust. Enamasti kõigest muust.

Loe minust ja blogist lähemalt siit, või loe:

Et saada uute postituse kohta esimesena teada, liitu meililistiga:

Kogumikud

Paljud mu postitused tutvustavad mingit teemat jupikaupa, mistõttu on neid parim lugeda järjestuses. Allpool on minu soovitatud järjekord paari olulisema teema lugemiseks. Siin on vähem kui pooled postitused; kõiki postitusi saad kõige paremini uurida märksõnade kaupa.

Kuidas olla rohkem: alused

  1. Miks hoolida enesearengust?
  2. Süsteem 1 ja Süsteem 2
  3. Tõenäosustes mõtlemine
  4. Ebaõnnestumine
  5. Harjumused ja päästik/samm-mustrid
  6. Suhtlemine kui omandatav oskus
  7. Asendustegevused
  8. Diivanikartullus
  9. Lase andmetel oma meelt muuta

Kuidas olla rohkem: konkreetsed soovitused

  1. Algoritm värgi ärategemiseks
  2. Eneseareng I: Motivatsioon
  3. Eneseareng II: kuidas olla vaimses tippvormis
  4. Eneseareng III: tööriistad produktiivsuse tõstmiseks
  5. Valikute tegemine: kolm põhimõtet
  6. Tugev suhtlusvõrgustik on universaalne kindlustus
  7. Kust leida usaldusväärset infot?
  8. Esinemishirmuga toimetulemine
  9. “Ma pean” ei ole argument

Masinõpe ja andmeteadus

  1. Mõisted: masinõpe vs tehisintellekt vs suurandmed vs andmeteadus
  2. Masinõpe: mittetehniline ülevaade
  3. Kolm põhireeglit graafikute tegemiseks

Õnnelikkus

  1. Õnnelikkuse ja saavutamise vastuolu
  2. Õnn on heaolu varieeruvus
  3. Asjade ja kogemuste tagajamine

Haridus

  1. Lahendus Eesti kooli probleemile
  2. Erialavalik ülikoolis
  3. Programmeerimine kui igapäevane tegevus

Uudised, mis ülehomseks aegunud

Uudistelugemine tundub kasulik — informatsiooni kogumine on ju vähemalt natuke produktiivne? Tõsi, aga info väärtus seisneb selle võimes muuta meie käitumist või mudelit maailmast (mis siis tulevikus tegusid muudab). Pidevas voos, mis koosneb ainult juhuslikest arvudest või sõnadest või lausetest, on palju infot, aga su käitumist ega maailmamudelit see ei muuda.

Kirjutamise hetkel olid Postimehe esilehe esimesed uudised:

  • Iraak võitis ISISelt Mosuli;
  • kolm keskerakondlast tülitsevad Facebookis;
  • Hiinasse ehitatakse päikesefarm, kus paneelid on paigutatud panda kujundisse;
  • Trump ja Putin on alfaisased (video);
  • Jaapani peaminister jätab loodusõnnetuse tõttu Eestisse tulemata;
  • üks tüüp võitis teist vormelisõidus;
  • õhukeste kilekottide tarbimine on vähenenud;
  • Hamburgi pagulased ei mõista G20 tippkohtumise vastu protestijate vägivaldsust;
  • ühe UK jalgpalliklubi peatreeneri põie kasvaja eemaldati.

Ülaltoodud uudiste hulgas on väga vähe selliseid, mis kellegi käitumist muudaks. Kui su töö jaoks on väga oluline välispoliitikas toimuv või keskkonnapoliitika tulemuslikkus, või jälgid põnevuse pärast vormelit või jalgpalli, siis võib-olla. Aga ülejäänute jaoks pole nii väike infokogus kulutatud tähelepanu ja aega väärt.

Üks lahendus on mitte hoolida mikrotaseme muudatustest ja lugeda kokkuvõtteid uudistest kord päevas või nädalas. Teine võimalus on filtreerida oma Facebooki voogu nii, et sinna jääb ainult väga kvaliteetne sisu. Mõlema lahenduse point on, et keegi teine vaatab kogu müra läbi ja võtab olulisema sinu jaoks kokku. Veidi ekstreemsem variant on mitte lugeda ka kokkuvõtteid ning loota, et tõsisematest sündmustest annavad sõbrad-tuttavad niikuinii teada.

Enamik uudisteallikaid optimeerivad kõvasti oma sisu evolutsioonilist põnevust — surma/vägivalda (terrorism, sõjad, autoõnnetused, looduskatastroofid, välispoliitika), hõimukaaslaste tegevust (A tegi B seljataga X-i ja B kommenteeris: “Y”; see teine grupp on paha ja meie oleme head; meie grupi esindaja on maailma kõige parem sportlane), seksi (16 põhjust joonistada magamistoa seinale härg) jne. Nendest teemadest eemaldumine aitab rohkem keskenduda oma elule (mida teen hästi, milles ebaõnnestun?), makro-trendidele (kus on maailm 10 aasta pärast ja kuidas seda ennustust ära kasutada?), fundamentaalsetele küsimustele (kuidas otsustada, mis on eetiline?) ja muudele igavatele olulistele küsimustele.

Uudised ei ole muidugi 100% pahad. Võib-olla tundud vestlustes natuke rumal, kui ei tea midagi hiljutiste sündmuste kohta; võib-olla jääd mõnest superolulisest üritusest ilma. See-eest saad palju kergemini kaasa rääkida universaalsetel teemadel ja seeläbi sisulisemalt ühenduda inimestega sõltumata nende taustast, ametist või elukohast. (Vaata ka mu postitust small talki vastandist.)

Kui enamik uudiseid ei muuda meie käitumist (ka kauges hüpoteetilises tulevikus), siis kuhu see aeg mõistlikumalt kulutada? Mitteilukirjanduslikele raamatutele (või kvaliteetsetele blogidele). Paljud raamatud, eriti ilukirjandus, on nagu telesarjad — nad on mõeldud peamiselt meelt lahutama –, aga on ka palju selliseid, mis selgitavad mingit kasulikku raamistikku. Näiteks õnnelikkusest, karismast, investeerimisest või ettevõtetest.

Kui sul (nagu mu blogi keskmisel lugejal) on jäänud elada 50-60 aastat, on mõttetu raisata tähelepanu infole, mis ülehomseks aegub.

 

Kaanepilt: elandarel, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all. Originaali on siin muudetud.