Kuidas läheb?

Oled lehel, mis räägib andmeteadusest, iseenda õpetamisest, igapäevaelust ja kõigest muust. Enamasti kõigest muust.

Loe minust ja blogist lähemalt siit, või loe:

Et saada uute postituse kohta esimesena teada, liitu meililistiga:

Gallupi 12 küsimust

First, Break all the Rules on peamine andmetel põhinev juhtimisraamat, mida palju soovitatakse. Lugesin seda kolm aastat tagasi ja siiani kasutan päris palju raamatust pärit mudelit, millega diagnoosida probleeme töökoha ja töötaja pikaajalises rahulolus ja edukuses.

See koosneb 12 küsimusest ja nad ei ole eesti keeles mugavalt kättesaadavad, seega panen enda ligikaudse tõlke koos ingliskeelse originaaliga siia postitusse.

  1. Kas tead, mida sult tööl oodatakse?
  2. Kas sul on olemas materjalid ja varustus oma töö korralikult tegemiseks?
  3. Kas sul on tööl võimalus teha iga päev seda, milles parim oled?
  4. Kas oled viimase seitsme päeva jooksul saanud tunnustust või kiitust hea töö eest?
  5. Kas su ülemus või keegi teine töö juures hoolib sinust kui inimesest?
  6. Kas keegi töö juures julgustab su arengut?
  7. Kas tööl su arvamus loeb?
  8. Kas su ettevõtte missioon/eesmärk tekitab tunde, et su töö on oluline?
  9. Kas su kolleegid on pühendunud kvaliteetse töö tegemisele?
  10. Kas sul on tööl parim sõber?
  11. Kas viimase kuue kuu jooksul on keegi töö juures sinuga su edasijõudmisest/arengust rääkinud?
  12. Kas viimase aasta jooksul on sul olnud võimalusi õppida ja areneda?

Ingliskeelne originaal:

  1. Do you know what is expected of you at work?
  2. Do you have the materials and equipment to do your work right?
  3. At work, do you have the opportunity to do what you do best every day?
  4. In the last seven days, have you received recognition or praise for doing good
    work?
  5. Does your supervisor, or someone at work, seem to care about you as a person?
  6. Is there someone at work who encourages your development?
  7. At work, do your opinions seem to count?
  8. Does the mission/purpose of your company make you feel your job is important?
  9. Are your associates (fellow employees) committed to doing quality work?
  10. Do you have a best friend at work?
  11. In the last six months, has someone at work talked to you about your progress?
  12. In the last year, have you had opportunities to learn and grow?

Lühikokkuvõte: “Enlightenment Now”

Mul on praegu pooleli Stephen Pinkeri “Enlightenment Now“, mis on sulam filosoofiast, ühiskonnateadusest ja andmeteadusest. Nagu täpselt õigel ajal ellu sattuvad raamatud ikka, võtab see suurepäraselt kokku mõned minu enda viimase aja mõtted ja lisab siis palju kihte struktuuri, mõttesügavust, analüüsi ja järeldusi.

Ma ei jõua praegu korralikku arvustust kirjutada (Scott Aaronson tegi hea töö), seega võtan raamatu kokku järgmise Obama tsitaadiga raamatust:

 

I’ve often said to young people in the United States, if you had to choose a moment in history to be born, and you did not know ahead of time who you would be — you didn’t know whether you were going to be born into a wealthy family or a poor family, what country you’d be born, whether you were going to be a man or a woman — if you had to choose blindly what moment you’d want to be born you’d choose now.  Because the world has never, collectively, been wealthier, better educated, healthier, less violent than it is today.  That’s hard to imagine, given what we see in the news, but it’s true.  And a lot of that has to do with the developments of a integrated, global economy.

5 viisi, kuidas nüüd paremini mõtlen

Ma olen kuidagiviisi suutnud viimase viie aasta jooksul alati tunda, et nüüd mõtlen või käitun oluliselt paremini kui aasta varem. Samas ei ole ma kunagi enda jaoks ilmutatult välja öelnud, miks endale parem tundun. Aasta on ka üsna lühike aeg, seega proovisin aru saada, mis osas 2018 aprilli Taivo on parem kui 2016 aprilli Taivo, just üldiste mõttemustrite osas, mitte ilmselgete väliste asjade (näiteks töökogemuse kuude) või konkreetsete oskuste (näiteks C++ programmeerimine) osas.

Continue reading

Tim Ferrisse 11 küsimust

Tean Tim Ferrisse raamatuid (nt “The 4-Hour Workweek“) ja podcasti juba päris kaua, aga millegipärast oli mul temast negatiivne eelarvamus kujunenud. Nüüd otsustasin võtta kätte tema uusima raamatu “Tribe of Mentors”, mis koosneb 100+ inimese vastustest 11 eri küsimusele. Need küsimused on väga head ja ma plaanin need 20midagi ja oma eravestluste jaoks varastada, aga tahan enne neile ise vastata. Olen küsimused siin (väikeste kohandustega) eesti keelde tõlkinud; originaalid koos raamatu sissejuhatusega leiad siit.

Continue reading

Uue aasta avalikud algusmõtted

Kuna ma ei prioriseeri praegu sügavate blogipostituste tegemist väga kõrgelt, jagan siin edasi oma mujal tehtud tegevusi ja mõeldud mõtteid.

North Star AI konverents Tallinnas 8. märtsil

Eesti masinõppe ja andmeteaduse kommuunid on omavahel üsna hästi tuttavad — enamik praktiseerijaid on juba kuskil ettekande või paar teinud. Selleks, et ühendada Eesti kommuuni rohkem ülejäänud maailmaga, korraldame konverentsi North Star AI, kus räägitakse tehisintellekti praktilistest rakendustest. Esimese aasta kohta on konverentsi tase ülikõrge.

Enamik spetsialiste ja huvilisi Eestist (ja palju ka lähiriikidest) on konverentsil kohal — üritus on hea võimalus nendega kohtumiseks. Piletid, kava jm info veebilehelt.

Video Kariniga vähem hoolimisest

Mulle tundub, et enamik inimesi hoolivad liiga palju mõttetutest asjadest. Allolevas videos arutame seda Kariniga (14min).

Tehnoloogia, tulevik ja karjäärisoovitused noortele

Tartu kõrgkoolid korraldasid üritust Õpi Tartus, kus rääkisin peamiselt keskkoolinoortele sellest, kuidas arvutite aina laiem levik ja targemaksmuutumine nende karjääriplaane võiks mõjutada. Slaidid leiad siit.

Sama ürituse eel avaldas Novaator minuga lühikese intervjuu sarnastel teemadel.

Produktiivsuse piirid

Kolleeg püstitas hiljuti küsimuse: mis on maksimaalne saavutatav produktiivsus ühe päeva jooksul? Ma ei osanud kohe head vastust anda, seega kirjutan nüüd põhjalikumalt. Täpsemalt tahame teada, kui palju produktiivseid tunde saab päevas ja nädalas olla, et näiteks viie aasta jooksul läbi ei põle.

Continue reading

Prioriteedid, Starship ja esinemine tehisintellekti tuleviku teemal

Lisaks informaatikutele peetud ettekandele rääkisin hiljuti sarnasel teemal TTÜs, seekord majandusteaduskonna tudengite kutsel. Karin võttis selle ka linti; rääkisin peamiselt tehisintellekti oodatavast mõjust ühiskonnale ja majandusele.

(video YouTube’is)

Jagan viimasel ajal ettekannete videoid, et natukenegi oma tegemistest ja mõtetest teistega jagada. Blogimine on praegu üsna madala prioriteediga: esikohal on töö Starshipis. Oma elu tagasisaamiseks tegelen praegu intensiivselt outsource’imisega: üritan oma elust eemaldada tegevusi, mida saab veidi raha rakendades kellegi teise kätte anda. Aeg ei ole limiteeriv tegur — paar tundi nädalas leiaksin ikkagi — probleem on pigem tähelepanu, kuna enne magamajäämist/trennis/trollis/jalutades (ehk diffuse režiimis) peas käivaid teemasid ei saa olla eriti palju ning just nendes kohtades tekivad kõige paremad mõtted.

Starship on kõige põnevam pikaajaline projekt, mida ma kunagi teinud olen. Esiteks on robotite ehitamine lahe, teiseks on töö sisuliselt raske ja läheb hästi kokku mu taustaga ja kolmandaks on kõik ümbritsevad inimesed väga heal tasemel. See viimane on natuke stressirohke (ma kirjeldan seda tavaliselt nii, et “kõik mu ümber on oma töös paremad kui mina oma töös, ja 50% neist on minu töös paremad kui mina”), aga samal ajal ka motiveeriv, seega areng on kiire.

Paradoksaalselt: mida rohkem ja põnevamaid ideid mul on, seda vähem on aega neid jagada. Loodan sellegipoolest paari kuu pärast jälle rohkem avaldama hakata — ilmselt peamiselt podcaste, aga ideaalis ka läbimõeldud postitusi.

Ettekanne: andmeteadusest ja masinõppest TÜ informaatikutele

Eelmisel nädalal rääkisin Tartu ülikooli informaatika esmakursuslastele andmeteaduse ja masinõppe põnevusest ja olulisusest. Slaidid leiad siit ja video siit.

Ettekanne tuli üsna hästi välja hoolimata sellest, et peaaegu ainuke teema mu peas viimase kahe kuu jooksul on olnud robotite ehitamine, ja tudengite tagasiside oli päris hea: 154 tudengi tagasiside keskmine hinne oli viiepalliskaalal 4.55.

Minu jaoks põnevaim üksik slaid oli andmeteaduse rollist suures pildis: see peaks aitama jõuda arusaamatust ja mürasest andmekogust selgete ja praktiliste otsusteni.

Riigieksamite edetabelite metoodika ei ole eriti robustne

Ükskõik millise analüüsi metoodikas on võimalik kahelda, aga üks kasulik küsimus on: kui palju muutuksid tulemused, kui metoodikat veidi muuta?

Postimehe tehtud koolide pingerida riigieksamitulemuste põhjal teeb mitu eeldust, muuhulgas selle, et kõik kolm ainet on võrdse kaaluga (seal on veel mitu subjektiivset otsust, näiteks inglise keele tulemuste arvessevõtmise metoodika, aga jätame nad praegu kõrvale). Mis juhtub, kui varieerime eri ainete kaale?

Võtsin Postimehe tabeli ja simuleerisin 500 korda, milline oleks edetabel, kui võrdsete kaalude asemel kasutame juhuslikke kaale (ühtlane jaotus [0, 1], normaliseeritud nii, et summa oleks konstantne). See peaks näitama, kui robustsed on tulemused variatsioonidele metoodikas.

Graafikul on x-teljel Postimehe järjekorranumber ja y-teljel iga kooli jaoks 500 simuleeritud järjekorranumbrit. Iga joon on üks simulatsioon. Mida rohkem iga kooli simuleeritud järjekorranumber vertikaalselt laiali määritud on, seda rohkem muudab täpne metoodika selle kooli edetabelikohta.

Edetabeli tipp — nii esimesed 5 kohta — eriti ei varieeru. Sealt edasi läheb asi aga kiiresti palju kirjumaks: enamiku koolide koht varieerub u 20 võrra ja mõnel koguni 100 kohta 120-st! (Väga suur variatsioon tekib, kui koolil on üks eksamitulemus erakordselt hea või erakordselt halb võrreldes sama kooli ülejäänud kahe tulemusega.)

Ma ei ütle, et kui eesmärk on koole järjestada, siis see metoodika on täiesti mõttetu. Pigem tahaksin, et selliste pingeridade juures antaks ligikaudne usaldusvahemik, mis küll tihti näeks välja umbes “kool X asub vahemikus 30-80”, aga see annakski õige ettekujutuse edetabeli usaldusväärsusest.