in eesti keeles

Tean Tim Ferrisse raamatuid (nt “The 4-Hour Workweek“) ja podcasti juba päris kaua, aga millegipärast oli mul temast negatiivne eelarvamus kujunenud. Nüüd otsustasin võtta kätte tema uusima raamatu “Tribe of Mentors”, mis koosneb 100+ inimese vastustest 11 eri küsimusele. Need küsimused on väga head ja ma plaanin need 20midagi ja oma eravestluste jaoks varastada, aga tahan enne neile ise vastata. Olen küsimused siin (väikeste kohandustega) eesti keelde tõlkinud; originaalid koos raamatu sissejuhatusega leiad siit.

1. Mis raamatut (või raamatuid) oled enim kinkinud ja miks? Või: millised 1-3 raamatut on tugevalt su elu mõjutanud?

Ma tavaliselt ei kingi raamatuid, sest on liiga väike tõenäosus, et ma suudan kinkida midagi, mis a) läheb kingisaajale peale ja b) ei ole tal juba loetud või ostetud. Sellegipoolest tegin hiljuti erandi: kinkisin heale sõbrale ja äripartnerile raamatu “The Personal MBA“. See raamat on rohkem entsüklopeedia äris oluliste baaskontseptsioonide kiireks omandamiseks kui järjest lugemiseks mõeldud raamat. Näiteks esimest korda kedagi palgates sain sealt väga head nõu ja hiljuti lugesin läbi paarkümmend lehekülge müümise kohta, mis andsid samuti lühidalt edasi väga kasulikke mudeleid.

Kõige tugevam mõju mu elule oli vist Richard Dawkinsi “The Selfish Gene’il”. Lugesin seda 11. klassis ja tegu oli esimese raamatuga, kus tundsin väga tugevalt, et autor mõtleb sarnastes joontes nagu mina (kuigi paremini). See andis ebainspireerival kooliajal lootust, et kunagi saan midagi põnevamat teha. Lisaks räägib raamat ühest põhjapanevast mudelist geneetikas ning toetab seda argumentidega, mis seovad kokku mänguteooriat, matemaatikat ja palju muud huvitavat.

2. Mis vähem kui 100-eurone ost on viimase 6 kuu jooksul su elu kõige rohkem positiivselt mõjutanud? Lugejatele meeldivad eriti üksikasjad nagu bränd, mudel, pood jne.

Icebreakeri Merino-villane särk, mis vajab harva (sõltuvalt isiklikust eelistusest 10-20 päeva tagant) pesemist. See on ideaalne nii reisidel (vähem asju vaja kaasa võtta) kui ka igapäevaelus (vähem mõtlemist garderoobile, pesupesemisele jne). Mul on tunne, et olen sellest viimasel ajal veidi liiga palju rääkinud, aga see on tõesti seda umbes 65 eurot väärt.

3. Kuidas on läbikukkumine või pealtnäha ebaõnnestumine loonud aluse hilisemaks eduks? Kas sul on “lemmik-ebaõnnestumine”?

Kui ma pärast gümnaasiumi välis-tippülikoolidesse sisse ei saanud, olin päris muserdatud — ma polnud alternatiive isegi kaalunud. Inimesed leiavad alati viisi, kuidas toime tulla, ja see ebaõnnestumine pani mind teistmoodi mõtlema. Pidin Tartus õppides leidma viise end ise motiveerida, aega häkkida ja paljude erinevate projektidega korraga toime tulla. Ka sain tänu Eestisse jäämisele väga tugeva tuttavate võrgustiku, mis on olnud baas paljudeks olulisteks asjadeks mu elus viimaste aastate jooksul, alates elukaaslasest kuni töökohani välja.

Ma ei tea, mis alternatiivuniversumis oleks juhtunud, aga ebaõnnestumise kohta kukkus kõik üllatavalt hästi välja.

(Mu postitus ebaõnnestumiste kohta on selle blogi üks populaarsemaid.)

4. Kui sul oleks võimalik anda mingi sõnum — metafooriliselt panna ükskõik kuhu ükskõik milline hiiglaslik reklaamtahvel — siis mida see ütleks ja miks? See võib olla paar sõna või lõik. (Kui see on abiks, siis võib see olla kellegi tsitaat: kas leidub mõni tsitaat, millele tihti mõtled või mille järgi oma elu sead?)

Remi Gaillardi prantsuskeelne tsitaat “C’est en faisant n’importe quoi qu’on devient n’importe qui“, mis tõlkides oleks umbes “Ükskõik kelleks saab ükskõik mida tehes.” Minu tõlgendus sellele on, et peaaegu kõik on võimalik, aga selleks pead olema valmis ka kõikvõimalikku tegema.

Teine, veidi hiljem leitud point on Gary Vaynerchukilt: “macro patience, micro speed“. Mu üldine kärsitus on mind tagantjärele vaadates päris palju takistanud; Gary V mõte aitas peaaegu silmapilguga aru saada, mis mu suhtumises varem valesti oli. Ta seletab ideed ise hästi selles videos (u 2min).

5. Nimeta üks parimatest investeeringutest, mis oled kunagi teinud? (See võib olla raha, aja, energia vms investeering.)

Mu blogi on vist päris kõrgel kohal. Kuigi olen sellesse panustanud ligikaudu 300-500 tundi produktiivset aega, on see mulle väga palju võimalusi avanud: minuga võetakse regulaarselt ühendust uute põnevate projekti arutamiseks, kutsutakse esinema, küsitakse kommentaare ja nõu. Üsna tihti kohtun kellegagi, keda mina varem ei tundnud, aga kes tänu mu blogile on juba kujundanud minust positiivse eelarvamuse.

Paar nädalat tagasi oli mu esimene mikro-kuulsusehetk: Balti jaama turu toidutänaval sõbraga üht projekti arutades tundis kõrvallauast suvaline inimene mind ära ja küsis mu kontakti (et hiljem üht ideed arutada).

6. Nimeta mõni oma ebatavaline harjumus või absurdne asi, mis sulle meeldib?

Umbes aasta tagasi hakkasin oma suhkrutarbimist jälgima ja tahan hoida oma suhkrueelarvet 50g peal. See ajendas mind sööma aina tumedamaid šokolaade, kuni lõpuks jõudsin 100% šokolaadini, kus suhkrut pole. Enamik inimesi, kes seda maitsevad, on üllatunud ja tunnevad tülgastust.

7. Mis uus uskumus, käitumismuster või harjumus on viimase viie aasta jooksul su elu kõige rohkem parandanud?

See pole superkonkreetne, aga ligikaudu: kui mul on raske hetk (kas ühe tunni, päeva või aasta perspektiivis), siis võtan paberi ette ja hakkan mõtteid üles kirjutama. Sel on kaks head efekti. Esiteks saab mu aju ühe mõtte kirja pannuna järgmiste juurde edasi liikuda, mitte ei jää sama mõtet kerima. Teiseks aitab see mõtteid struktureerida: paberile kirjutades teen automaatselt mingisuguse struktuuri — kas mõttekaardi, bullet listi, tabeli vm vormis.

Näiteks aitab stressis olles kõigi murede järjest paberile valamine, programmeerides programmi struktuuri väljajoonistamine, uue projekti peale mõeldes kõigi oluliste süsteemiosade kohta skeemi tegemine jne. Just ülaltoodud põhjusel hakkasin uuesti kasutama pabermärkmikku.

8. Mis nõu annaksid targale ja motiveeritud ülikoolilõpetajale, kes hakkab just “päris maailma” astuma? Mis nõu peaksid nad ignoreerima?

Karjääri alguses on maksimaalselt kiire areng palju olulisem kui palk või sajaprotsendine klapp tööandja missiooniga. Su karjääris on 80 000 tundi; on mõistlik keskenduda neist esimesed 10 000 võimalikult intensiivsele arengule.

Ära arva, et peaksid leidma mingi ühe kutsumuse, mida ülejäänud elu teha kütad. On väga hea, kui suudad leida tegevuse, mida on maailmas vaja ja mida sulle väga teha meeldib, aga seda on väga raske teha metafoorilises tugitoolis istudes — pigem leiad selle iteratiivselt, katsetuste tulemusena.

9. Mis halbu soovitusi antakse sinu ametis või alal?

Üsna levinud on arvamus, et haridus on mõttetu ja koodimiskogemus on ainuke asi, mis loeb. Kuigi ma saan ideest aru (loengud on tüüpiliselt halb õppevorm), on mõnd asja iseseisvalt väga raske õppida — peamiselt matemaatikat ja teooriat. Just viimane on investeering aastakümneteks: hea baas aitab kord aastas vahetuvatest tehnoloogiatest kiiremini ja paremini aru saada.

10. Millele ei ütlemises sa viimase viie aasta jooksul paremaks oled muutunud (kõrvalised asjad, kutsed, jne)? Mis uued arusaamad ja lähenemised aitasid? On sul muid nõuandeid?

Olen viimase paari aastaga aru saanud, et suurema osa meedia tarbimine ei mõjuta mu käitumist mitte kuidagi, ja see on teinud mu jaoks väga lihtsaks pea igasuguse info ignoreerimise (ja ainult pikas perspektiivis olulistele infokildudele keskendumise). Varem võtsid uudised, blogid, meililistid, Facebook jne tunde mu päevast, aga nüüd võib-olla 10 minutit (see ei sisalda raamatuid jm sügavamat lugemist). Soovitan suvalist infovoogu tarbides mõelda, kas see su elu üldse kuidagi mõjutab, ja enamasti on vastus ilmselge “ei”.

11. Kui tunned, et oled elule alla jäänud või keskendumise kaotanud (ka ajutiselt), siis mida sa teed? (Kui see on abiks: mis küsimusi eneselt küsid?)

Valan mõtted paberile, nagu ülal mainitud. Tihti aitab perspektiivi muutuse tuua ka sõbrale rääkimine (väljaütlemine teeb probleemid palju selgemaks ning sellele lisaks saad emotsionaalset tuge) või mõne uue raamatu lugemine (uus viis vanu probleeme raamistada annab mõtetele värske hingamise). Muidu mitte-eriti-erakordne idee võib õigel ajastuse korral tuua ellu väga suure positiivse muutuse.

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Lisa kommentaar

Comment