in eesti keeles

Inimesed pigem sureksid kui teeksid mõne avaliku etteaste. Eelmise aasta novembris TEDxYouthTallinn konverentsiks ettekannet ette valmistades tundsin seda eriti tugevalt: TEDx kõnedelt oodatakse taset, mida tüüpiline seminariettekanne või esitlus töökohal ei nõua, ja lisaks oli 200-pealine publik üks mu senise elu suurimaid. Kuidas esinemishirmuga toime tulla?

Hirm avalikult esinemise ees on üks väheseid ebameeldivaid asju, mida ma siiani pole suutnud oma elust eemaldada. Samas olen suutnud seda leevendada ja väga suureks abiks on olnud kaks asja: harjutamine ja õigesti suhtumine. Rohkem harjutada oskame ilmselt kõik (ülalmainitud TEDx-i kõnet tegin läbi kokku 18 korda), aga kuidas hoida kammitsais pidevaid mõtteid stiilis “ISSAND JUMAL MIS SIIS KUI MIDAGI VALESTI LÄHEB MA TEEN ENNAST KOGU MAAILMA EES LOLLIKS”?

Suurem osa allolevast on pärit raamatust The Charisma Myth, mida soovitan kõigile, kes tahavad õppida karismaatilisemalt suhtlema.

1. Hirmu aktsepteerimine

  1. Tuleta endale meelde, et halb sisetunne on loomulik ja jäänuk ajast, kui elasime 50-pealises hõimus. Need, kes tegid sotsiaalseid apsakaid, ei saanud paarituda ja genofondis võtsid võimust geenid, mis panevad inimesi tundma hirmu muuhulgas avaliku esinemise ees [citation needed].
  2. Mõtle, et esinemishirm on normaalne osa inimeseks olemisest ja igal hetkel tunnevad seda tuhanded inimesed üle maailma.
  3. Mõtle inimestest, kes on läbinud täpselt sama protsessi — eriti neist, keda väga austad. Kõik tunnevad esinemishirmu, lihtsalt parimad (need, kes on palju esinenud), oskavad sellega paremini toime tulla.
  4. Kujutle, et oled väike osa suurest kommuunist, kus kõik tunnevad praegu sama, mis sina.
  5. Mõtle, et stress on su sõber: see aitab panna su keha valmis, et anda endast maksimum.

2. Negatiivsusest lahtisaamine

  1. Pane oma sisetunne sõnadesse. Kas see on enesekriitika? Viha? Närvilisus? Pitsitamine kõhus? Midagi muud?
  2. Võta “mina” olukorrast välja. Selle asemel, et mõelda “ma tunnen ennast närviliselt”, mõtle “ollakse närvis”. See aitab rõhutada, et sa pole ainuke inimene maailmas, kes ennast nii tundnud on.
  3. Suumi välja. Kujuta oma peas ette, et liigud aina kõrgemale: näed oma tuba, siis maja, linna, riiki, planeeti, galaktikat — see aitab saada perspektiivi.
  4. Mis on kõige hullem stsenaarium? Mis iganes juhtub, sa jääd ellu (mõtlen siin suremist sõna otseses mõttes: su süda ei lakka löömast ja aju töötamast).
  5. Mõtle kõigile eelmistele kordadele, kui oled olnud samas olukorras ja tundnud end samamoodi — ja negatiivsetest tunnetest hoolimata said hästi hakkama.

3. Kompott muid soovitusi

Sisu:

  • Struktureeri oma ettekanne nii, et üht peamõte toetavad 3-5 argumenti või näidet.
  • Oma viimase lause või mõttega proovi tekitada (positiivne) emotsioon.

Vorm (siin on kasulik sõbraga ettekanne läbi teha ja tagasisidet küsida):

  • Paljudel inimestel on parasiitsõnad ja muud harjumused, mis võivad pikema ettekande puhul publikut häirida, näiteks “nagu” ütlemine, erinevad häälitsused kõnepauside ajal (“ää”-st “tõõ”-ni) jne. Lindista oma ettekannet ja loe ära, kui tihti selliseid asju teed — ilmselt rohkem, kui arvad. Mõttepaus on alati parem kui mõni ärritav vahepala.
  • Märgi üles (näiteks jooni märkmetes alla) kohad, mida tahad edasi anda eriti soojalt — nii tuleb ettekande ajal meelde, et seal võiksid naeratada.

Keha (jälle: küsi tagasisidet ja pane vajadusel märkmetesse meeldetuletusi):

  • Hoia laval jalad piisavalt laiali, et su hoiak oleks stabiilne. Ära nihele rääkimise ajal.
  • Vali hääletugevus õigesti: enamik inimesi räägivad liiga vaikselt ja tunduvad seetõttu vähem enesekindlad. Kui võimalik, harjuta ettekanne läbi ruumis, kus lõppüritus toimub, ja küsi juuresolijatelt tagasisidet.
  • Tee pause, hinga ja aeglusta. Iga kord, kui mõnd ettekannet läbi harjutan, läheb see natuke lühemaks, ja tavaliselt on lõpptulemus veel paar minutit lühem (sest räägin liiga kiiresti).
  • Kui lavale tuled, kõnni lava keskpunkti, pööra end näoga publiku poole, peatu ja vaiki 3 sekundit samal ajal kuulajatega silmsidet luues. Kolm sekundit tundub selles olukorras umbes 2.5 sekundit liiga pikk aeg, aga see jätab palju parema mulje kui kohe jutu juurde kiirustamine.

Muu:

  • Kujuta ette, et kuulajad on su töömesilased/järgijad/inglid ja on kokku tulnud, et aidata su missiooni ellu viia, ning pärast ettekannet on nad sinu saadikud maailmas. See aitab paremini tajuda publiku heasoovlikkust.
  • Kardad vigu? Vigade tegemine toob sind kuulajale lähemale, rohkem maa peale. Väidetavalt ajas Frank Sinatra sel põhjusel oma särgikrae enne esinemist meelega sassi. Lisaks on peaaegu võimatu, et teed kõike perfektselt, seega võid olla päris kindel, et midagi läheb valesti — nii mõtlemisel on kummaliselt rahustav mõju.
  • Kujuta elavalt ette, et saad 20-sekundise sooja kallistuse kelleltki, keda väga usaldad. See muudab su suhtlemise automaatselt palju soojemaks ja siiramaks.
  • Mõtle oma publikust: kuidas neil läheb? See mõte aitab sul palju emotsionaalsemalt hoolida oma kuulajatest — ja seda on väljastpoolt väga hästi näha.

 

Kõike ülaltoodut korraga rakendada on muidugi raske, aga järgmine kord, kui esinemiseks harjutad — eriti juhul, kui tulemus on sinu jaoks oluline — kasuta neid nippe kuulajate maksimaalseks äravõlumiseks.

 

Postituse kaanepilt: Thomas Hawk, avaldatud litsentsi CC BY-NY 2.0 all.

Seotud:

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Lisa kommentaar

Comment