KKK: ETH Zürichisse kandideerimine

Paar korda aastas küsib mult mõni ETH-sse magistrisse kandideeriv või seda plaaniv tudeng erinevaid küsimusi. Kogusin oma vastused ühte kohta.

Kui tahad midagi veel küsida, kirjuta [email protected] .

Kuidas sul õnnestus kandideerida, kui kandideerimise lõpp on enne TÜ viimase semestri algust?

Saad kandideerida enne lõpetamist ja kui Tartust diplom käes (ning ETH sind vastu võtnud), saadad diplomi või koopia neile Zürichisse vaatamiseks,

Kas sinna õppima minek oli sinu jaoks seda väärt? Tegu on siiski üsna kõrge õppe ja elamistasuga.

Õppemaks on u 1000eur aastas, mis on tippülikoolide osas väga väike. Elukallidus oli mul väga säästlikult elades ligikaudu tuhat eurot kuus: elasin ühikas, kokkasin ise ja odavalt, eriti ei pidutsenud ja enamiku rohkem-kui-nädalasi vabu perioode veetsin Eestis. Keskmiselt lendasin pooleteist-kahe kuu tagant Eestisse, lennukipilet tüüpiliselt 180-250 eurot edasi-tagasi..

ETH ise arvestab tudengi elukalliduseks umbes 2400 CHF kuus või nii, aga nad arvestavad üsna kõrge elustandardiga, nagu välja tuleb.

Hinna-kvaliteedi suhe on ETH-s suurepärane; maailma parimast ~20 koolist arvutiteaduse alal kindlasti kõige parem, sest õppemaksu sisuliselt pole. See, kas üldse magistrisse minna, on eraldi küsimus, aga kui juba kuhugi, siis ETH on rahaliselt väga odav võrreldes alternatiividega.

Kas sul on mõnda soovitust ka sellesse või mõnda teise mainekasse ülikooli kandideerimisele/seal õppimisele?

Sa vist küsid, et mis teeks su kandidatuuri edukaks? Ma eriti ei tea, sest ma pole vastuvõtukomitee tööga kokku puutunud ja palju inimesi üritab seda häkkida; mingit eelist leida.

Ma arvan, et kui GPA on okei (Võib-olla >4.5? Ma täpselt ei tea.), siis peamine asi, mis loeb, on soovituskirjad. Kui saad mingi ägeda professoriga juba praegu (baka esimesel-teisel aastal) lähedalt töötada ning tema sulle soovituse kirjutab, siis ma arvan, et see annab kõige rohkem. Kui sa pead ise soovituse oma valmis kirjutama ja professor lihtsalt allkirja paneb, siis see ei ole ilmselt eriti hea.

Arvestades mu enda ja ETH koolikaaslaste tausta tundub ETH vastuvõtul rõhk tugevalt akadeemilistel asjadel, võrreldes nt USA ülikoolide undergraduate astmega, kus loevad hobid ja muud haaramatud asjad ka.

Palju Te teate ESOPist? Kas olete ise kandideerinud? Kui jah, siis kuidas läks ning mis taust Teil selleks oli?

ESOPile kandideerisin ja ma ei saanud seda. Kursusekaaslastest need vähesed, kes said, vist olid tugeva research tausta/huviga ja vist olid ka mingi professoriga enne rääkinud, kes siis toetas nende avaldust.

Kui palju saan stipendiumi saamisele loota?

Sinu asemel ma arvestaks, et sa ei saa ESOPi stippi, vähemalt esimesel aastal (teisel aastal saab mingile sarnasele asjale kandideerida).

Reaalsus on see, et tüüpilisel tudengil on <5% tõenäosus seda stippi saada. Mina sinu asemel eeldaks, et ei saa seda, ja ehitaks oma finantsi üles teistmoodi:

  • teised stipendiumid;
  • tööta ülikooli ajal research assistantina (kuni ~15h nädalas on tudengitele lubatud), tüüpiline palk u 30 CHF/h. Neid pakkumisi üsna palju.

Kas oskate öelda mis oli keskmine hinne ESOPi saanud inimestel või siis mis oli Teil?

TÜ-s oli mu keskmine hinne 4.96 (kõik A-d, üks B). Uurimistööd tegin CompNeuro uurimisrühmas, professori all, kes erakordselt lahkelt pühendas oma aega sellele, et minuga (väga algelise teema kallal) töötada.

Kui ma baka õpingu kestel osalen ülikoolivälises teadusprojektis, kas see läheb arvesse või neid peaks olema oluliselt rohkem?

Loeb küll, aga ma ei tea, kui palju. Ma ei tea, mida nad täpselt otsivad. Mu teada on süsteem see, et su ESOP avaldust saavad erinevad professorid vaadata ja kui mõni neist otsustab sinu avaldust toetada, siis teevad seda. Kui ükski professor ei toeta, siis ei saa stippi.

Kas mängib mingit rolli see, mis riigist on taotleja?

Ma ei usu.

Kas sa sobitasid või võtsid juurde mingeid TÜs võetud aineid ETH bakalaureuse omadega ka? Olen kuulnud, et nad vaatavad, et eelnevalt saadud bakalaureus ühtiks suuremas mahus nende endi omaga.

Ei sobitanud. Ma tegin esimesel aastal lisaks informaatika ainetele kaks semestrit füüsika baka aineid, kus oli palju matemaatikat, aga see ei olnud magistrise kandideerimise pärast.

Kui sul on mingid ained puudu, siis pannakse sulle vastuvõtul nõudmine, et pead oma magistris kokku suuremas mahus aineid tegema, tasandusainetena.

Kõik mu motivatsioonikirjad stipendiumidele, ülikoolidesse ja mujale kandideerimiseks

Hiljuti andsin tagasisidet ühele inimesele ülikooli motivatsioonikirja osas ja mõtlesin, et kandidaadina oleks mul olnud väga kasulik näha, kuidas teised oma kirju kirjutavad. Mitte kopeerimiseks, vaid selleks, et näha häid ja halbu näiteid motivatsioonikirjadest.

(Kui oled lähiajal kandideerimas, soovitan lugeda, kuidas stipendiumidele kandideerida.)

Continue reading

Magistritöö post mortem

Mu magistriõpe ETH Zürichis kulmineerus magistritööga, mis omakorda lõppes töö kaitsmisega veidi enam kui kaks nädalat tagasi. Juhendan sel õppeaastal ise kaht lõputööd, mis annab mulle pildi vorstitegemisest teiselt poolt liini, seega jagan enne unustamist lühidalt, mida ma kogu protsessi käigus õppisin, ja loodan, et sellest on kasu tulevastele baka- ja magistritöötajatele.

Continue reading

Universaalselt kasulik erialavalik

Tuhanded noored peavad lähinädalatel tegema suure otsuse oma tulevase hariduse ja karjääri kohta — valima eriala ülikoolis. Tean, et see on raske, ja maadlesin enda otsusega terve aasta. Küsimust teevad veel keerulisemaks inimesed, kes ütlevad: “tee seda, mille vastu huvi tunned” (või inglise keeles “follow your passion“), aga see on halb nõu. Kui kunagi hakkasid juhuslikult (näiteks parima sõbrannaga koos) tegelema sipelgafarmide niisutussüsteemide arendamisega ja oled nüüdseks selles YouTube’i ja interneti abiga päris heaks saanud, on su passion ilmselt sipelgad+hüdraulika ja peaksid justkui oma karjääri sellele pühendama.

Follow your passion” ei võta arvesse, et meile meeldivad asjad, milles head oleme. Panustame meeldivatesse asjadesse omakorda rohkem aega, mis viib positiivse tagasisidega tsüklini, kus huvi ja oskus kasvavad koos. See tähendab, et ükskõik mille õppimisel tuleb natuke kannatada enne, kui töö vilju nautida saab — aga siis läheb tsükkel käima ja edasine õppimine muutub lihtsamaks. Järeldus: passion ei tohiks olla eriline argument.

Kuidas siis erialavalikust mõelda?

Continue reading

Programmeerimine, tunded ja erialavalik

Ma läksin arvutiteaduse bakasse üsna suvaliselt. Põhi- ja keskkoolis käisin paljudel olümpiaadidel, kusjuures kõige halvemini läks füüsikas (tunnen siiani, et võiksin omada füüsika alustest paremat ettekujutust) ja informaatikas (sealt pärineb mu ainuke riigivooru viimane koht). Seetõttu otsustasin 2012. aastal astuda Tartu ülikooli informaatikasse ja võtta esimese ülikooliaasta jooksul paralleelselt ka kõiki füüsika 1. kursuse aineid.

Continue reading

Õppeainete mahust, ETH kursustest ja doktorantuurist

Täna oli mu viimane eksam ETH Zürichi arvutiteaduse magistriõppes: homsest alustan magistritöö plaanimist ja kirjanduse uurimist ja eeldatavasti valmib töö septembriks. Teema üldsuund on paigas — safe reinforcement learning ehk ohutu stiimulõpe — aga kirjutan sellest lähemalt, kui plaan selge.

Eksamite lõpu tähistamiseks tegin uuesti graafiku õppeainetele kulunud ajast — avaldasin sama interaktiivse graafiku Tartu ülikooli lõpetades, aga nüüd lisasin ka kõik läbitud ETH kursused.

Continue reading

“Kuidas Zürich siis on?”

Käin keskmiselt iga pooleteise kuu tagant Eestis, tavaliselt paariks päevaks kuni paariks nädalaks. Iga kord kohtun vähemalt 5 inimesega ja iga kord küsib vähemalt üks neist, “kuidas Zürich siis on?”. Mul pole midagi selle küsimuse vastu, aga tavaliselt on mul mõtlemiseks aega pool sekundit ja vastamiseks neli, seega ei ole mu vastus väga informatiivne. Üritan siin postituses anda natuke parema vastuse kui “suht normaalne”.

Continue reading

Kõrgharidus kui devalveeruv signaal

27.09.2016: Pärast meilivahetust ühe sõbraga ei ole ma enam kindel, kui kasulik või õige see argumentatsioon on (ja tundub, et praktilisi näiteid on vähe), seega loe omal riisikol.


[Ma ei argumenteeri siin, et kõrgharidus on üldiselt halb idee, aga annan ühe vähelevinud argumendi kõrgkooli mineku vastu.]

I

Käes on kõrgkooli ja eriala valimise hooaeg, vähemalt Eesti koolilõpetajatel noortel. Eriti julged kaaluvad ketserlikku küsimust, kas kõrgkooli minna. Enamiku argumente kõrghariduse poolt suudad ilmselt isegi välja mõelda või guugeldada: valitud alal teadmiste omandamine, uute sõprade ja tuttavate saamine, mõtteviisi muutus, aja võtmine iseenda täiendamiseks, oma graafiku eest täielikult vastutamine… Aga kõigi nende klassikaliste põhjuste probleem on, et üheski ei oma kõrgkoolid monopoli: 10 minutiga suudaksid nendest igaühe jaoks välja mõelda võrreldava koolivälise tegevuse. On ainult üks asi, mida ei anna miski muu kui kõrgharidus: infot selle kohta, et sul on kõrgharidus.

Kõlab tautoloogiliselt, eks? Mu point on, et diplom on signaal potentsiaalsetele tööandjatele, partneritele, sõpradele — tegelikult kõigile, kes peavad su väärtust hindama ilma sinu nahas olemata.

Continue reading