in eesti keeles

See postitus tuleb teemalt ilmselt pehmem kui mu üsna kvantitatiivset tausta arvestades võiks oodata, aga paljude sõprade-tuttavatega suheldes on mulle mulje jäänud, et sellest lihtsalt ei räägita. Vähemalt ei räägitud mulle koolis, ülikoolis, minu suhtlusringkondades, pere ja sugulaste keskel – mitte kuskil. Teema on piisavalt oluline, et sellele eraldada 35 nädalasest koolitunnist kasvõi üks… aga ma ei hakka praegu õppekava võimalikke muutusi arutama, vaid lähen asja juurde.

On levinud stereotüüp nohikust, kes on arvutite (või matemaatika/füüsika/male/ajaloo/mängude/<mille iganes>) alal hea, aga inimestega saamatu. Minu meelest on kõige karmim, et see stereotüüp kehtib nende inimeste endi arvates. Mõttekäik on enam-vähem “ma ei olegi eriti hea suhtleja, teen parem <asja, milles hea olen>”. Kui Sa ennast selliseks ei pea ja kedagi tuttavat ette ei tule, siis mõtle kõigile oma klassi-/kursuse-/töökaaslastele, kellega sa mitte kunagi ei suhelnud.

Ka mina arvasin kunagi (üldhariduskooli ajal) nii ja käesoleva postituse peamine motivatsioon on: mul ei olnud õigus ja ma tahan 1. sellise mõtteviisi kõigist lugejatest välja juurida, 2. näidata kätte mõned pehmed teemad, milles end arendada ja 3. anda konkreetseid soovitusi, kust alustada.

Kaasasündinud vs omandatavad oskused

Siinkohal on kasulik teha vahet kaasasündinud ja omandatavatel oskustel. Kaasasündinud on sellised oskused, mis on geneetiliselt määratud; omandatavad oskused on… omandatavad – neid saab elu jooksul arendada.

Minu väide: enamik oskusi, sh sotsiaalsed, on omandatavad1. Vastavat suhtumist nimetatakse inglise keeles growth mindset ja selle võtab hästi kokku väljavõte Carol Dwecki (vastavat teemat uuriv tuntud teadlane) raamatu veebilehelt:

In a growth mindset, people believe that their most basic abilities can be developed through dedication and hard work—brains and talent are just the starting point.

“Paremini suhtlemine” tundub natuke suur probleem, mida lahendama hakata, mistõttu on oluline valida välja konkreetsed alamülesanded ja alamoskused, mida arendada. Allpool on toodud mõned asjad, mille arendamisest mina olen (enda hinnangul) väga palju kasu saanud. See ei ole kindlasti mingi täielik nimekiri; pigem on tegu võimalike pidepunktidega, kust alustada.

Oskused, mille arendamisest alustada

Mugavustsoon

Miks tunneme ennast ebamugavalt

Paljud tegevused on naljakatel põhjustel ebamugavad: enda tunnetest või probleemidest rääkimine, pikalt kellelegi silma vaatamine, võõrastega jutu alustamine jne. Naljaka põhjuse all mõtlen seda, et enamik selliseid ebamugavusi on pärit ajast, kui elati 50 inimesest koosnevates hõimudes savannis ja igasugune sotsiaalne eksimus võis maksma minna võimaluse paarituda ja järglasi saada. Seetõttu jäid pikapeale alles just geenid, mis panid inimesi ebamugavust või hirmu tundma, et selliseid vigu vältida.2

Kunagi oli nimetatud kohastumus kasulik, aga praegu, kui suur osa arenenud maade elanikest elab kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni ulatuva elanikkonnaga linnades, on see suuremalt jaolt kasutu. Kui ma üritan alustada juttu inimesega, keda ma ei tunne ja tulemusena näen veider välja, siis see EI tähenda, et mu sotsiaalne staatus kukkus just allapoole ellujäämispiiri. Seega instinkt, mis paneb mind võõrastega jutualustamise/avaliku esinemise ees hirmu tundma, ei ole enam kohane.

Kui probleemiks on kitsas mugavustsoon (sest enamik tegevusi on ebamugavad, s.t. mugavustsoonist väljas), siis mis on lahendus? Võib aidata, kui ütleme enne avalikku esinemist närvitsevale inimesele (näiteks iseendale), et tegu on kasutu evolutsioonijäänukiga, aga süstemaatilisem lähenemine on mulle oluliselt paremaid tulemusi andnud.

Kuidas süstemaatiliselt oma mugavustsooni laiendada

Väga oluline on teha võimalikult väikseid samme, s.t. valida tegevus, mis on küll ebamugav, aga väljub minimaalselt mugavustsoonist. Miks? Sest siis on hetkes tuntav ebamugavus (ületatav barjäär) kõige väiksem ja õnnestumise tõenäosus kõige suurem. Näide: esinemishirmust ülesaamiseks 10000-pealise publiku ees esinemisest alustades on kartmalöömine ja esinemisest taganemine palju tõenäolisem, kuna hirm on nii suur.

Minu teekond julgemini suhtlemiseks algas enam-vähem selliste sammudega (minu peamine toidupood oli sel ajal Rimi):

  • Hakka Rimis müüjatele “tere” ütlema [väga väike ja lihtne samm, aga siiski väljaspool mu tollast mugavustsooni].
  • Hakka Rimis müüjatele silma vaatama ja naeratama.
  • 3
  • Ära tunne ebamugavust inimestele silma vaadates ega “piinliku vaikuse” tekkides.

Nüüd on tüüpiliselt nii, et kui minu ja kellegi teise pilgud kohtuvad, siis ma ei pööra esimesena pilku ära. Samamoodi, kui ükskõik kui suures seltskonnas tekib piinlik vaikus, siis ma ei tunne ennast ebamugavalt, vaid naeratan õrnalt ja vaatan vestluskaaslastele otsa.4

Veel üks näide: mu teekond esinemishirmust ülesaamiseks ja üldiselt paremini esinemiseks algas oma esinemiste filmimisest ja ülevaatamisest ning siis aina suurematele publikutele ja tihemini esinemisest. Suur osa oli ka tagasiside kogumisel, et teada, mis publikule meeldis ning mida võiksin järgmistel kordadel teistmoodi teha.

Kokkuvõtteks algoritm:

  1. Otsi tegevus X, mis tundub ebamugav, aga nii vähe kui võimalik.
  2. Tee X-i, kuni see enam eriti ebamugavust ei tekita. Jätka sammust 1.

Kehakeel

See sisaldab kahte seotud oskust – enda kehakeele kontrollimine ja teiste kehakeele lugemine – millest esimene on minu arvates lihtsam ja olulisem, kuigi tavaliselt keskendutakse just teiste lugemisele. Miks peaks enda kehakeelt kontrollima? Sest mitteverbaalsed signaalid mõjutavad oluliselt Sinu öeldu sisu. Võid mõelda analoogselt Facebooki chatiga: sõnumid “jah” või “jah :)” või “jah :D” tunduvad lugejale väga erineva tooniga. Kehakeel on väga tihedalt seotud sellega, kuidas inimesed Sind tajuvad, ja karismaga, millest räägin allpool.

Suurem osa minu teadmistest ses vallas pärinevad raamatust, mida mulle soovitas matemaatika/kehakeele teemal PhD teinud koolitaja: endise FBI agendi Joe Navarro kirjutatud What Every Body Is Saying.5 Raamat meeldis mulle, kuna tegu pole tüüpilise nõuga stiilis “kui tal on käed ristis, siis ta on pahane”, vaid läbivalt rõhutatakse, et iga liigutust tuleb tõlgendada kontekstis ja võrrelda inimese tavalise käitumisega. Samas on sisu organiseeritud keha piirkondade järgi, sisaldab näitlikustavaid pilte ning on üsna lihtne lugeda ja olulisemad osad meelde jätta.

Karisma

ÕS ütleb, et karisma on mõju-, tõmbe-, sisendusjõud, aga see on minu jaoks natuke liiga kuiv definitsioon. Paremini ütleb Olivia Fox Cabane raamatus Charisma Myth (olemas ka Eesti raamatupoodides):

Imagine what your life would be like if you knew that the moment you entered a room, people would immediately take notice, want to hear what you have to say, and be eager to earn your approval.
For charismatic people, this is a way of life.

Võib-olla üllatuslik on, et karisma on täiesti omandatav oskus. Raamat annab muuhulgas konkreetseid harjutusi oma karismaatilisuse arendamiseks – tegu ei ole ainult teoreetilise jutuga karisma komponentidest. Kuigi raamat on kasulik lugemine, saab minu meelest juba korraliku võidu, kui järgida esimeses peatükis toodud kolme väga lihtsat6 nippi:

1. Lower the intonation of your voice at the end of your sentences.
2. Reduce how quickly and how often you nod.
3. Pause for two full seconds before you speak.

Soovitan paluda oma vestluskaaslasel nende kolme käitumise vastandit proovida (või seda ise peegli ees teha) ja jälgida, mis arvamus temast tekib – vahe on suur.

Üldine emotsionaalne intelligentsus

Siin mõtlen emotsionaalse intelligentsuse all võimet oma emotsioone ära tunda, neil vahet teha ja kasutada saadud infot paremini suhtlemiseks ja paremate otsuste tegemiseks. Põhiliselt olen seda enda juures arendanud mindfulness-meditatsiooni abil: kõige lihtsamas vormis koosneb see vaikuses ja mugavas asendis oma hingamisele keskendumisest.

Mindfulness-meditatsioonil on hulk erinevaid kasusid, aga minu jaoks on kõige tähtsamad olnud 1. parem keskendumisvõime ja 2. suurem teadlikkus oma kehas toimuvast. Esimene neist on ilmselgelt kasulik pea iga tegevuse, sh õppimise ja töö jaoks, teine annab palju juurde kehakeele ja karismaga seonduvatele oskustele.7

Kuna üksi mediteerima hakata on pigem keeruline, siis on hea teha juhendatud meditatsioone (jah, ka rahulikult istumiseks ja hingamisele keskendumiseks on olemas parimad tehnikad!). Ma olen leidnud, et mulle igas mõttes sobivaim variant on seda teha heliklippidega: panen telefonist või arvutist klipi tööle ja järgin seal antavaid juhiseid. Praegu kasutan rakendust nimega Headspace; kui Sa ei taha kasutamise eest maksta8, siis soovitan UCLA vastava uurimiskeskuse juhendatud meditatsiooni heliklippe, mis on täiesti tasuta (hea koht alustada on 5-minutiline Breathing meditation).

Üldisi soovitusi

Nagu pea igal pool, kehtib ka suhtlemises katsetamise põhimõte. Kasutades Dave Asprey sõnastust biohäkkimises katsetamise kohta: proovi asju, mis peaksid töötama, proovi asju, mis ei peaks töötama – ja viska välja need, mis katsetades kasu ei andnud. Proovi erinevaid suhtlusstiile ja leia see, mis Sulle kõige naturaalsem tundub.9


Minu sarnaste postitustega kursis olemiseks telli need otse meilile:


 Kaanepilt: KimManleyOrt, avaldatud litsentsi CC BY-NC-ND 2.0 all.


Seotud:

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. Mõnel puhul võivad kasvatus või keskkond eelise anda. Võimalik, et (näiteks koolis) pidi laps pidevalt ettekandeid tegema; ennustan, et ta on parem esineja kui laps, kes ettekandeid ei teinud (kui muud tegurid ei erine). Aga see rõhutab uuesti, et eelise andis harjutamine, mitte kaasasündinud X-faktor.
  2. See mõttekäik ei ole küll väga tõendatav, aga tundub evolutsioonilise seletuse kohta mõistlik.
  3. Ma ei tea, kui palju samme siin vahel on, ja sammud varieeruvad inimeste lõikes palju.
  4. Mulle on öeldud, et see on natuke creepy, aga ma arvan, et see on kõigist alternatiividest parem.
  5. Teos on ka eesti keelde tõlgitud, hiljuti nägin eestikeelset trükki ka Maalehe raamatusarjas. Mina lugesin inglisekeelset versiooni ja üldise poliitikana soovitan võimalusel lugeda raamatuid originaalkeeles, kuna pahatihti on mõne raamatu eestikeelne tõlge nii halb, et tõlke põhjal saab rekonstrueerida sõnastuse originaalkeeles.
  6. Lihtsus ei tähenda, et nende sissetreenimine kerge oleks – just nimelt treenida on vaja, et tekiksid vastavad harjumused.
  7. Näide: ei ole üldse triviaalne panna kohe tähele, kui tõmbud füüsiliselt kokkupoole ja tunned sees ärevust, hirmu või sarnast tunnet. Sellised tegevused näitavad välja ebamugavust, mis omakorda vähendab seda, kui karismaatilisena Sind tajutakse.
  8. Headspace sisaldab erinevaid pakke: esimene 10-st meditatsioonist koosnev pakk on tasuta ja seda kuulata võib kuitahes palju; ülejäänud pakkide saamiseks tuleb maksta ~5 eurot kuus.
  9. Kui sunnid mingi suhtlusviisi endale peale, siis on üsna tõenäoline, et teistele tundub Su käitumine imelik.

Lisa kommentaar

Comment

  1. Super postitus! Mulle meeldib väga!
    Esinemishirmust veel ühe lausega. Minu kogemus on, et tasub mõelda “alandlikult”, mida mul teistele inimestele anda on?

    Ehk siis – Mis see on, miks keegi võiks mulle oma elust kalleid hetki täheleapanust suunata?

    Võib tunduda masendav (mida mul siis pakkuda on?) , aga see on tegelikult on see vabastav. Mõelgem sellele. Ei ole enam sundi “esineda”, kuidagi “eriliselt oma käsi ja jalgu liigutada, VAID ma edastan väärt sõnumi või õpetuse. Ja nad armuliselt andestavad mulle kõik mu vead. Pealegi uuringud näitavad, et punastavad iniemsed meeldivad auditoorimile rohkem.

    Aga jah, mõelgem veel – jah, tasub oma HÄÄLT treenida, et see oleks selge, kostuv ja kõlav. Põhjus selleks on lihtne – muidu ei kuule.

    🙂 Minu isiklik lemmik, minu meelest parim guru on Mark Manson (ta teeb kõike. Mh õpetab nohikud deitima ja elu mõtet leidama)
    suhteedukuse teemal aga John Gottman (unusta teised “arvajad” suhete vallas, Gottmanil on puhas teadus 40 pluss aastat).
    On ka teisi.

    Head avastamist kõigile!
    Veelkord – mulle meeldis!

Webmentions

  • Eneseareng II: aju optimeerimine - Taivo Pungas 21. mai 2015

    […] Mediteerimine. See on küll korrelatsioon, aga perioodidel, kus mediteerin regulaarselt, tuleb mul ka parem uni. Lisaks aitab mindfulness-meditatsioon mind vahetult enne magamajäämist, kuna rahustab ja vähendab mõtete tormi peas. Mediteerimine on kasulik ka veel mitmel põhjusel. […]