Eneseareng I: motivatsiooni komponendid ja motivatsiooni kasvatamine

Mul on juba pikemat aega olnud plaanis kirjutada paarist väiksemast teemast, mis seotud enda süstemaatilise arendamisega: a) enda motiveerimine, b) vaimse võimekuse optimeerimine, c) oma produktiivsuse süstemaatiline tõstmine. Kuna igaühel nendest teemadest on minust paremini informeeritud inimesed põhjalikult kirjutanud, siis teen enesearengu postituste sarjas kokkuvõtte üsna lihtsatest teadmistest ja harjumustest, mis on aidanud minu elu paremaks teha. Esimene teema on kõige olulisem: motivatsioon ehk tahtmine teha.

Continue reading

Tehisintellekt, automatiseerimine ja tulevik

Tänane postitus räägib tehisintellektist, täpsemalt selle olemusest, potentsiaalist ja senisest diskussioonist Eestis. Tegu on kiiresti areneva alaga, mis võib meie kõigi elusid väga oluliselt muuta, seda nii paari kui paarikümne aasta perspektiivis — loodetavasti paremuse poole. Postituse kaasautoriteks on Tartu AI mõtteklubi vedajad Allan Aksiim ja Kaspar Kruup.

Continue reading

Külalispostitus: Tallinna Vee erakordsed päevad börsil

Käesolev postitus on siin blogis esmakordne: see on külalispostitus Mihkel Kreelt — füüsikadoktorandilt, kelle igapäevatöös on tähtsal kohal eksperimentaalsete mõõtmisandmete statistiline töötlemine ja analüüsimine. Mihkel reageeris operatiivselt Tallinna börsil sel nädalal toimunule ja kirjutas juhtunust põneva analüüsi. Pikema jututa annan nüüd sõna talle.

Continue reading

Andmeteadus: vajalikud oskused ja kuidas alustada

Andmeteadust kirjeldatakse viimasel ajal tihti kui 21. sajandi seksikaimat ametit. Üks töökaaslane mainis mulle hiljuti, et Eestis lihtsalt ei ole piisavalt tarkvarainsenere, kes oleksid ka andmetega tugevad. Ennustatakse, et järgmise paari aasta jooksul jääb maailmas täitmata sadu tuhandeid andmeteadlase kohti. Igatpidi on selge, et on hea aeg andmeteadusega tegelema hakata, aga kuidas?

Continue reading

Suhtlemine kui omandatav oskus

See postitus tuleb teemalt ilmselt pehmem kui mu üsna kvantitatiivset tausta arvestades võiks oodata, aga paljude sõprade-tuttavatega suheldes on mulle mulje jäänud, et sellest lihtsalt ei räägita. Vähemalt ei räägitud mulle koolis, ülikoolis, minu suhtlusringkondades, pere ja sugulaste keskel – mitte kuskil. Teema on piisavalt oluline, et sellele eraldada 35 nädalasest koolitunnist kasvõi üks… aga ma ei hakka praegu õppekava võimalikke muutusi arutama, vaid lähen asja juurde.

Continue reading