Tänane postitus räägib tehisintellektist, täpsemalt selle olemusest, potentsiaalist ja senisest diskussioonist Eestis. Tegu on kiiresti areneva alaga, mis võib meie kõigi elusid väga oluliselt muuta, seda nii paari kui paarikümne aasta perspektiivis — loodetavasti paremuse poole. Postituse kaasautoriteks on Tartu AI mõtteklubi vedajad Allan Aksiim ja Kaspar Kruup.

Hiljuti Elon Muski kohta ilmunud elulooraamatut lugedes sain aru, kui fundamentaalse lähenemise mees oma elu planeerimisele on võtnud: mõtles, mis on maailmas kõige olulisemad probleemid (ja hakkas neid lahendama). Oma tegevuste juhindamiseks ja natuke suuremasse perspektiivi panemiseks tegin sama.

Kuigi praegu on suvi ja enamik tudengeid ilmselt lõpetamisele (veel või enam) ei mõtle, panin kirja mõned asjad, mida õppisin oma bakatööd kirjutades, aga mis rakenduvad ka üldisemalt suurte projektide läbiviimisel.

Käesolev postitus on siin blogis esmakordne: see on külalispostitus Mihkel Kreelt — füüsikadoktorandilt, kelle igapäevatöös on tähtsal kohal eksperimentaalsete mõõtmisandmete statistiline töötlemine ja analüüsimine. Mihkel reageeris operatiivselt Tallinna börsil sel nädalal toimunule ja kirjutas juhtunust põneva analüüsi. Pikema jututa annan nüüd sõna talle.

Andmeteadust kirjeldatakse viimasel ajal tihti kui 21. sajandi seksikaimat ametit. Üks töökaaslane mainis mulle hiljuti, et Eestis lihtsalt ei ole piisavalt tarkvarainsenere, kes oleksid ka andmetega tugevad. Ennustatakse, et järgmise paari aasta jooksul jääb maailmas täitmata sadu tuhandeid andmeteadlase kohti. Igatpidi on selge, et on hea aeg andmeteadusega tegelema hakata, aga kuidas?

Kuna olen hiljuti mitu projekti lõpetanud, aga pole nendest bloginud, siis jätan siia mõned lingid. Boonuseks lisan video ja materjalid ühest põnevast loengust, mille sügisel andsin.

See postitus tuleb teemalt ilmselt pehmem kui mu üsna kvantitatiivset tausta arvestades võiks oodata, aga paljude sõprade-tuttavatega suheldes on mulle mulje jäänud, et sellest lihtsalt ei räägita. Vähemalt ei räägitud mulle koolis, ülikoolis, minu suhtlusringkondades, pere ja sugulaste keskel – mitte kuskil. Teema on piisavalt oluline, et sellele eraldada 35 nädalasest koolitunnist kasvõi üks… aga ma ei […]

Eestlastele, eriti tudengitele, jagatakse stippidena välja väga palju tasuta raha. Taotle neid! Protsess ei ole keeruline ja seda saab erinevate nippidega veel palju lihtsamaks muuta.

You might have short delays in your work, ranging from 20 seconds to more than 10 minutes. This could happen, for example, when you’re running or compiling code (building a large project), running tests or, as in my case, when running SQL database queries, R scripts, or MATLAB simulations.

NB: siin lehel olev info on vananenud. Kõige uuema info leiad lehelt datasci.ee. Viimase paari kuu jooksul olen kokku sattunud hulga inimestega, kes nimetavad ennast andmeteadlaseks (või võiksid seda teha). Nendega arutades ja ise uurides olen saanud mingi pildi, mis praegu Eestis andmeteaduse vallas toimub, ja jagan seda avalikult, kuna tundub, et praegu ei ole keskset […]