in eesti keeles

Hiljuti Elon Muski kohta ilmunud elulooraamatut lugedes sain aru, kui fundamentaalse lähenemise mees oma elu planeerimisele on võtnud: mõtles, mis on maailmas kõige olulisemad probleemid (ja hakkas neid lahendama). Oma tegevuste juhindamiseks ja natuke suuremasse perspektiivi panemiseks tegin sama.

Järjestasin probleemid tähtsuse järgi (postituse lõpus on kirjas metoodika, kuidas järjestuse paika panin); olen põhjalikku uurimistööd teha jõudnud ainult nimekirja ülemises otsas olevate probleemidega, seega mida allapoole nimekirjas jõuad, seda kriitilisemalt tasub minu öeldusse suhtuda.

Minu eesmärk selle nimekirja tegemisel polnud mitte vinguda, vaid läbi mõelda ja prioritiseerida, kuhu oma aega ja ressurssi maksimaalse tulemuse saamiseks suunata. Ka ei arva ma, et kõigi nende probleemide realiseerumise tõenäosus väga suur on, aga kui näiteks 1% tõenäosusega hävineb järgmise 100 aasta jooksul 75% inimkonnast, siis on minu jaoks tegu olulise probleemiga.

Probleemid

1. Inimeste kaugus tööst/haridusest

Liiga väike osa inimkonnast pääseb mugavalt ligi tööturule ja kvaliteetsele haridusele.

Eestis on (näiteks programmeerijate) tööjõupuudus, Kagu-Aasias on neid ilmselt palju üle.1 Kaugtööd vahendavad portaalid, digitaalne nomaadlus, MOOCid ehk massive open online course’id ja paljud muud asjad üritavad juba seda probleemi lahendada, aga mulle tundub, et potentsiaali on veel väga palju. Geograafiline asukoht ei tohiks olla piirav tegur kellegi elus.

2. Väga kõrge tööpuudus (>50%)

Töökohti automatiseeritakse ära kiiremini kui neid juurde tekib.

Pikemas perspektiivis — paarkümmend aastat — võibki juhtuda nii, et tehnoloogilise arengu tõttu toodetakse sama väärtus 10x väiksema töötajate arvuga ja lisatöötajatest pole kasu. Mõned sektorid, näiteks müügi-, administratiivne ja teenindav töö, on esimesena ohus.2 Oluline on ka oht, et suurem osa automatiseeritavatest töödest on keskmise teenistusega, mistõttu isegi tööde olemasolul teeniks enamik inimesi kas suhteliselt palju või suhteliselt vähe — suur osa keskklassist kaoks.

3. Kontrolli alt väljuv tehisintellekt

Luuakse tehisintellkt, mis on piisavalt võimekas enda vaimsete võimete parandamiseks; inimesed ei suuda seda kontrollida ja tagajärjed ulatuvad katastroofilisuse skaalal kuni terve inimkonna hukuni. 3

Ala praegusest seisust on Nick Bostrom kirjutanud põhjaliku ülevaate; probleemiga tegelevad ka mõned uurimisasutused, aga rahastust on vähe ja tegu ei ole kindlasti peavooluteemaga teaduses. Olen oma blogis avaldanud ka sissejuhatuse tehisintellekti arutellu.

4. Nanotehnoloogia ohud

Pisikesed inimeste loodud osakesed võivad kergesti atmosfääris või veega levida ja inimestele või keskkonnale suurt kahju tekitada. Peamised põhjused, miks see probleem nii oluline on: a) praegu minu teada ohte palju ei uurita või ei võeta neid piisavalt tõsiselt ja b) potentsiaal muutuseks tundub mulle suur.

5. Energiapuudus

Fossiilkütused saavad otsa ja tõsiseltvõetavat alternatiivset energiaallikat pole — sellest on minu eluea jooksul palju räägitud. Naftat jt ammenduvaid kütuseid on lõplik varu, seega on selle probleemi realiseerumine ainult aja küsimus. Panustan, et lähiajal teevad ses osas suurimat progressi Tesla ja SolarCity — mõlemad Elon Muski ettevõtted.

6. Inimesed surevad

Ei, mitte et inimesed sureksid liiga vara (kuigi see on ka probleem) — inimesed surevad üldse. Mingis mõttes on tegu kõige olulisema probleemiga, sest surematuna oleks enamiku inimkonna ees seisvate suurte ülesannete lahendamine ainult piisava kannatlikkuse küsimus. Paraku on lahendusi leida keeruline, mistõttu pole probleem ka nimekirja tipus.

7. Bioloogilised ohud

Natuke sarnaselt nanotehnoloogiaga on sünteetilise bioloogia teadusharu päris võimekas ja potentsiaalselt ohtlik. Ma ei mõtle siin geenmuundatud organisme toidulaual, vaid erinevaid laborites toodetud sünteetilisi viirusi ja baktereid.

8. Puudulik inimsuhtlus

Erinevad inimgrupid — näiteks eri riigid, rahvused, rassid, sood jne — ei suhtle omavahel efektiivselt.

Natuke raske on seda probleemi sõnadesse panna, aga mulle tundub, et siin on potentsiaalselt kasu. Kui suhtlus selgemaks, otsekohesemaks ja vahetumaks teha, siis oleks sel palju mõjusid, muuhulgas sõjalistele konfliktidele, inimeste ja organisatsioonide produktiivsusele, ilmselt inimeste õnnelikkusele jne.

9. Kliimamuutus

Märgatav kliimamuutus (näiteks temperatuuritõus) muudab paljud Maa piirkonnad elamis- ja harimiskõlbmatuks.

Kliimamuutusest, nagu energiapuudustestki, räägitakse palju ja tegeletakse suhteliselt palju, mistõttu ma pikemalt siin sellele ei keskendu.

10. Inimkonna aeglane progress

Inimkond teeb tehnoloogilist progressi aeglasemalt kui populatsiooni suurust arvestades võiks oodata.

See on pigem tagajärg kui juurprobleem, aga tegeleda tasub siiski. Kui arvestada, et Maal on 7 miljardit inimest, aga ainult ühel või paaril miljardil on ligipääs kvaliteetsele haridusele (ja paljudel isegi elamisele või toidule) — üks võimalik juurprobleem –, on tegu minu jaoks probleemiga. Mõtle, kui kiiresti areneksime, kui terves Aafrikas ja Aasias oleksid samasugused tingimused kui USA parimates teadus- ja tehnoloogiakeskustes?

11. Puudulik haridus

Oluline osa maailma elanikest ei saa piisavalt kvaliteetset haridust.

Nagu eelmises punktis mainitud, on väljaspool arenenud riike potentsiaali väga palju. Aga isegi Eestis on olukord ideaalist kaugel — hoolimata meie õpilaste headest PISA jt tulemustest oleks siin (ja teistes arenenud riikides) võimalik haridust palju efektiivsemaks ja tõhusamaks muuta.

12. Vaesus (madal elukvaliteet)

Ligi 1.2 miljardit inimest elab absoluutses vaesuses, s.t. ei pääse ligi toidule, joogiveele, terviseteenustele, peavarjule, haridusele ja informatsioonile (2013. aasta andmed). Lisaks elab suur hulk inimesi napilt ülalpool absoluutse vaesuse piiri.

Sellega tegeletakse üsna paljude erinevate meetmete abil, aga ruumi uutele vahenditele on veel — lage pole kindlasti saavutatud.

13. Halb tervis arengumaades

Pealkiri ütleb kõik. See on mingil määral eelmise probleemi tagajärg/alaprobleem, aga tõin ta eraldi välja, kuna inimeste tervist on võimalik palju parandada sõltumatult elatustasemest.

14. Halb tervis arenenud maades

Sisu on sarnane eelmise probleemiga, aga põhjuseks on enamasti hoopis ebatervislik elustiil, mitte vahendite puudumine. Miks on see arvestatav probleem? Sest inimesed võiksid õige toitumise ja treeningu juures (rääkimata meelemürkide tarbimise vähendamisest või optimeerimisest4) potentsiaalselt elada mitukümmend aastat kauem.

15. Sõjad ja konfliktid

See, et keegi peab surema või kannatama poliitilistel/religioossetel/geograafilistel põhjustel, ei ole aktsepteeritav. Samas ei näe ma eriti viise otseselt konfliktide vähendamiseks (sest juurpõhjused on tavaliselt mujal), mistap on see probleem ka nimekirjas nii madalal kohal.

16. Maa ülerahvastatus

Mitmekümne kuni mitmesaja aasta perspektiivis võib saadaoleva maa hulk jääda Maal leiduvate inimeste jaoks liiga väikeseks; peamine limiteeriv tegur saab ilmselt olema toit. Samas võib toidu- ja põllumajandustehnoloogia areng ja populatsiooni kasvu peatumine selle probleemi ise lahendada.

Metoodika

Brainstormisin (tõenäoliselt mittetäieliku) nimekirja maailma probleemidest, mis a) võivad oluliselt inimkonda lähema 50-100 aasta jooksul mõjutada ja b) on 50-100 aasta jooksul lahendatavad/muudetavad; pärast nimekirja koostamist hindasin igat probleemi viiest aspektist (skaalal 1-5):

  1. Tõsidus: kui suur selle probleemi mõju on.
  2. Potentsiaal muutuseks: kui kergesti lahendatav see probleem tundub.
  3. Praegune tegevus: kui suuri pingutusi praegu või ettenähtavas tulevikus kindlasti tehakse probleemi lahendamiseks.
  4. Minu huvi probleemi vastu.
  5. Minu tugevuste klapp selle probleemiga: kui palju kasu oleks minu suhtelistest tugevustest selle probleemi lahendamisel.

Siis hindasin, kui oluline igaüks neist aspektidest mulle on, määrasin igaühele kaalu ja arvutasin iga probleemi skoori kui kaalutud summa (vt tabelit postituse lõpus). Saan aru, et see on a) meeletult ebatäpne ja b) minu isiklik hinnang, aga olen üsna kindel, et see on parem kui mu intuitsioon.


Uute postitustega kursis olemiseks telli need otse meilile:


 

Tabel

 

Postituse kaanefoto: Stefan Ray, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA 2.0 all. Originaali on siin modifitseeritud.

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. Vähemalt Eesti palgataseme juures oleks konkurents ühele kohale väga suur.
  2. Pikk artikkel: The future of employment: How susceptible are jobs to computerisation?, lühem kokkuvõte Financial Timesi blogijalt.
  3. Jaan Tallinn (Eesti investor ja üks Skype’i asutajatest) seletab probleemi sisu siin (videos algab tema ettekanne 2:32:52).
  4. Näiteks: kui juba tarbida alkoholi, siis täpselt nii palju, kui õige meeleolu saavutamiseks vaja, ja mitte tilkagi rohkem. See ei ole nii keeruline.

Lisa kommentaar

Comment

  1. Päris huvitav probleemidevalik ja omale sobivate leidmise meetod …
    Minu listis oleks ilmselt osad punktid näiteks energiapuudus ja kliimamuutus samad.

    Sellelaasete teemadega on mõistagi päris pikalt juba tegelenud – soovitan lugeda näiteks Club of Rome reporte:
    http://www.clubofrome.org/?cat=45

    Samuti State of the World:
    http://www.worldwatch.org/state-world-2015-confronting-hidden-threats-sustainability-0

    Samuti Long Now Foundation’i seminarideseeria:
    http://longnow.org/seminars/

    World Future Council väljaanded on ka head:
    http://worldfuturecouncil.org/5762.html

    • Aitäh! Väga põnevad lingid, eriti Long Now Foundation.

      Google’i abil on üsna raske selleteemalisi sisukaid linke leida, seega topeltaitäh! 🙂

  2. 2. Väga kõrge tööpuudus (>50%)

    Töökohti automatiseeritakse ära kiiremini kui neid juurde tekib.

    See probleem on täiesti olemas ka Eestis. Mäletan üht valimisdebatti, kus oldi pahased, et tehastes tööd automatiseeritakse masinatega ja maapiirkondades elavad inimesed jäävad töötuks. Mulle tundub see pigem positiivsena, et inimene ei pea ise rutiinset konveieritööd tegema ja saab millegi huvitavamaga tegeleda. Ja üldse töö tegemine on midagi, mida inimene teeb raha pärast, et ära elada. Tegevusi, mida inimene teeb oma vabast tahtest, ei nimetata tööks, vaid hobiks. Vaevalt, et konveieri taga istumine kellegi jaoks hobi on. Praegune süsteem eeldab, et kõigi inimeste jaoks leidub tööd. Üks võimalik lahendus võib olla kodanikupalk: http://uudised.err.ee/v/valismaa/f806fc33-3b6e-45c4-a7f7-36c94bd94d76

  3. 6. Inimesed surevad

    See kõlas liiga naljakalt, et mitte kommenteerida. Olen enam kui veendunud, et hoopis suuremad probleemid leiaksid aset, kui inimesed oleksid surematud ja samas neid endisel viisil juurde tekiks.