Rubriik: eesti keeles

Alates esmaspäevast on Õigekeelsussõnaroboti laikijate arv tõusnud pea 50% (1100 -> 1600), sest… mul pole aimugi, miks. Okei, mul on kolm hüpoteesi: 1. keegi avastas roboti uuesti (Messenger soovitab vahepeal roboteid), jagas seda ja asi läks uuesti viraalseks; 2. minu postitus eelmisel neljapäeval ÕSroboti alt — esimene pärast roboti avaldamist — võis viia jagamiseni; 3. […]

Mõtisklesin hiljuti, mis on kõige parem aeg Facebooki postitamiseks ja kas aeg mängib üldse rolli selles, kui paljud inimesed lõpuks postitust näevad. Kuna Google andis pigem essee-stiilis kui kvantitatiivseid vastuseid, otsustasin ise kiirelt andmeid koguda ja analüüsida.

See postitus on kohandatud ja laiendatud mu samanimelisest ettekandest 26. jaanuaril toimunud Hugo Treffneri Gümnaasiumi tarkusepäeval, kuhu Jaan Aru mu lahkesti esinema kutsus. Kooliskäimine on üsna lihtne: edukas olemiseks lihtsalt lähed õigel ajal kohale, paned tunnis tähele ja mõnikord teed kodutöid. Aga pärast lõpetamist on lahtisi otsi palju rohkem: kas minna edasi õppima või tööle? Kuidas […]

Täna oli mu viimane eksam ETH Zürichi arvutiteaduse magistriõppes: homsest alustan magistritöö plaanimist ja kirjanduse uurimist ja eeldatavasti valmib töö septembriks. Teema üldsuund on paigas — safe reinforcement learning ehk ohutu stiimulõpe — aga kirjutan sellest lähemalt, kui plaan selge. Eksamite lõpu tähistamiseks tegin uuesti graafiku õppeainetele kulunud ajast — avaldasin sama interaktiivse graafiku Tartu ülikooli lõpetades, […]

Viimase aasta jooksul olen raamatutelt aina rohkem liikunud lühema formaadi lugemisele (peamiselt blogipostitustele): kui 2014. aastal lugesin 16 ja 2015. aastal 22 raamatut, siis eelmisel aastal ainult 9.

Masinõpe (machine learning) oli 2016. aastal haibitsükli tipus. Eesti on ses osas ilmselt veidi taga, aga Eesti masinõppe kokkusaamiste populaarsuse põhjal mitte väga kaugel. Tean oma (mitte ainult tehnoloogiaettevõtetes töötavate) tuttavate kaudu, et huvi selle suuna vastu on märkimisväärne.

23. jaanuari nädalal ma ei postita — selle asemel tuleb järgmisel nädalal pikk ja põhjalik postitus masinõppest, millele tahan keskenduda pikemalt kui 7 päeva. Aga ajaviiteks: uuendasin paar nädalat tagasi parimaid postitusi ja lisasin kõigile postitustele märksõnu.

Eesti haridussüsteem on PISA testi põhjal maailma tipus, aga õpilaste õnnelikkuse poolest OECD riikide hulgas jubedalt madalal. Hüpotees, et head tulemused nõuavadki õnnelikkuse ohverdamist, ei kehti: nagu hiljuti kirjutasin, on näiteks Singapuris, Jaapanis, Hiinas, Šveitsis, Norras ja Iisraelis PISA skoorid sama kõrged, aga õpilased oluliselt õnnelikumad. Kui oma kooliajale tagasi mõtlen, meenuvad peamiselt väsimus, igavus ja sund. […]

Allakäigutrepp on hea metafoor. Kui trepil komistad, on kõige lihtsam pidama saada esimese sammuga — vastasel juhul lendad inertsiga juba lõpuni välja. Täpselt vastupidine on teha üks pisike kasulik asi, mis siis imeb sisse produktiivsustsüklisse. See on produktiivsusimeja: nii nagu kõik tolmuimejasse sattunu lõpetab masina kõhus, viib ühe tillukese produktiivse ülesande täitmine korraliku tööpäevani.

19. detsembril vigastasin saalihokit mängides paremat põlve ja pidin pea 2 nädalat karkudega käima. Selle aja jooksul pidin käima supermarketis ja apteegis, üsna palju ühistransporti kasutama, eksami kirjutama ja Zürichist Tallinnasse lendama. See aeg pani mind nägema elu veidi teisest perspektiivist. Kui tüüpiliselt olen tänaval kõndides veidi kärsitu ja natuke pahane kõigi peale, kes liiklusvoolu […]