Uue aasta avalikud algusmõtted

Kuna ma ei prioriseeri praegu sügavate blogipostituste tegemist väga kõrgelt, jagan siin edasi oma mujal tehtud tegevusi ja mõeldud mõtteid.

North Star AI konverents Tallinnas 8. märtsil

Eesti masinõppe ja andmeteaduse kommuunid on omavahel üsna hästi tuttavad — enamik praktiseerijaid on juba kuskil ettekande või paar teinud. Selleks, et ühendada Eesti kommuuni rohkem ülejäänud maailmaga, korraldame konverentsi North Star AI, kus räägitakse tehisintellekti praktilistest rakendustest. Esimese aasta kohta on konverentsi tase ülikõrge.

Enamik spetsialiste ja huvilisi Eestist (ja palju ka lähiriikidest) on konverentsil kohal — üritus on hea võimalus nendega kohtumiseks. Piletid, kava jm info veebilehelt.

Video Kariniga vähem hoolimisest

Mulle tundub, et enamik inimesi hoolivad liiga palju mõttetutest asjadest. Allolevas videos arutame seda Kariniga (14min).

Tehnoloogia, tulevik ja karjäärisoovitused noortele

Tartu kõrgkoolid korraldasid üritust Õpi Tartus, kus rääkisin peamiselt keskkoolinoortele sellest, kuidas arvutite aina laiem levik ja targemaksmuutumine nende karjääriplaane võiks mõjutada. Slaidid leiad siit.

Sama ürituse eel avaldas Novaator minuga lühikese intervjuu sarnastel teemadel.

Sissejuhatus andmeteadusse

Terve suve on minu poolt postituste põud olnud. Ühelt poolt olen keskendunud magistritööle (tähtaeg on septembri lõpus), aga veel suurem põhjus on olnud Data Science Estonia.

Nimelt kirjutasin koos paari teise panustajaga datasci.ee lehele 7-osalise postituste seeria “Sissejuhatus andmeteadusse” — soovitan seda lühidalt vaadata ja kui praegu lugeda ei jõua, siis meilile tellida.

Lisaks sellele olen organiseerinud üritusi seeriast Ülikoolist andmeteadusse, mille eesmärk on tuua erinevate erialade tudengitele rääkima sama taustaga andmeteadlane, kes siis räägiks oma põhjustest ja teekonnast andmeteadusse minekul. Esimene üritus toimus septembri alguses Tartus, teine toimub samas juba sel reedel ja kolmandat plaanime oktoobriks Tallinnasse. Videod, slaidid ja tulevaste ürituste lingid leiad datasci.ee/meetup.

Kolmas põhjus, miks vähem kirjutan, ongi minu jaoks veidi asendus blogimisele. Tulen sellega välja ilmselt oktoobri alguses, aga tehniliselt on ta juba praegu avalikult kättesaadav — pead lihtsalt oskama otsida. Kindlasti annan ka blogis ja meililistis teada, kui projekt avapaugu saab; jää ootama!

Universaalselt kasulik erialavalik

Tuhanded noored peavad lähinädalatel tegema suure otsuse oma tulevase hariduse ja karjääri kohta — valima eriala ülikoolis. Tean, et see on raske, ja maadlesin enda otsusega terve aasta. Küsimust teevad veel keerulisemaks inimesed, kes ütlevad: “tee seda, mille vastu huvi tunned” (või inglise keeles “follow your passion“), aga see on halb nõu. Kui kunagi hakkasid juhuslikult (näiteks parima sõbrannaga koos) tegelema sipelgafarmide niisutussüsteemide arendamisega ja oled nüüdseks selles YouTube’i ja interneti abiga päris heaks saanud, on su passion ilmselt sipelgad+hüdraulika ja peaksid justkui oma karjääri sellele pühendama.

Follow your passion” ei võta arvesse, et meile meeldivad asjad, milles head oleme. Panustame meeldivatesse asjadesse omakorda rohkem aega, mis viib positiivse tagasisidega tsüklini, kus huvi ja oskus kasvavad koos. See tähendab, et ükskõik mille õppimisel tuleb natuke kannatada enne, kui töö vilju nautida saab — aga siis läheb tsükkel käima ja edasine õppimine muutub lihtsamaks. Järeldus: passion ei tohiks olla eriline argument.

Kuidas siis erialavalikust mõelda?

Continue reading

Milline on hea karjäärinõu?

Mu blogi lugedes võib jääda mulje, et olen oma tuleviku osas kõik olulised otsused ära teinud ja eesmärgid ära sõnastanud; nüüd on vaja vaid nende suunas optimeerida. Võib-olla elan (mitte tahtlikult) kirjutades, esinedes või lihtsalt inimestega rääkides sisse rolli: see on Taivo, kel on kunagi olnud vaja raskeid otsuseid teha, aga nüüd on kõik korras. Ilmselgelt ei ole mu tulevik tegelikult nii valmis planeeritud.

Iga mõne aja tagant mõtlen järgi, mida pikas perspektiivis teha tahan. Kuna selline mõtlemine on raske, panen otsuse vahemällu — kui ma peaksin voodist väljasaamiseks igal hommikul pika mida-ma-oma-tulevikuga-teen-mõttekäigu läbi tegema, ei saaks ma midagi tehtud. Ma ei tee seda plaani järgi kalendri meeldetuletuse peale, mind ajendavad pigem emotsioonid: suur sisemine ebakindlus ja oma senises plaanis kahtlemine. Unetult voodis vähkremine ja oma tuleviku pärast muretsemine ei ole aga eriti produktiivne. Kuidas siis struktureeritumalt oma karjäärist mõelda?

Minu teada parimat karjäärinõu annab 80,000 Hours — organisatsioon, mis teeb põhjalikku uurimistööd — võtab kokku seniseid uuringuid, analüüsib andmeid ja viib ise läbi intervjuusid –, et anda nõu, kuidas inimesed saaksid teha kõige paremaid karjääriotsuseid (nimi tuleb sellest, et tüüpilise inimese karjääris on 80 000 tundi). Teadus- ja andmepõhisuse ning meetodite avatuse tõttu usaldan seda organisatsiooni palju rohkem kui suvalist karjäärinõustajat. Nende üldised soovitused on väga lühidalt järgmised (kui sellest teemast palju mõtled,soovitan väga tugevalt allikat ise lugeda).

Continue reading

Valikute tegemine: kolm põhimõtet

Tagantjärele oma bakaõpingutele vaadates tundub, et kulutasin aega enam-vähem mõistlikult, nii koolis kui kooliväliselt. See tähendab, et kohtades, kus pidin tegema mingi valiku — näiteks kas kulutada aega õppimisele, tudengiseltsile, töötamisele või trennile — õnnestus valiku tegemine tihti hästi. Hiljuti pidasin TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna rebastele loengu kolmest kasulikust põhimõttest, mida mina kasutasin ja kasutan praegu valikute tegemiseks; see postitus räägib nendest põhimõtetest.

Continue reading