Eelmisel nädalal poliitikas juhtunu üllatas mind kõvasti. Ma ei räägi Eesti poliitikast — jälgin seda tavaliselt viivitusega ja mitte eriti põhjalikult –, vaid Donald Trumpi presidendiks saamisest. See, et olen üllatunud, tähendab, et mu peas olev mudel maailma kohta — mudel, mis ennustas Clintoni võitu — ei olnud täpne ja vajab muutmist (see on nagu eelhinnangu […]

(Pealkiri tuleb siit.) Tänane postitus on järg eelmise nädala postitusele andmete töötlemise mõtteviisist, seekord praktilisemast küljest. Olen selgete graafikute tegemisest varem kirjutanud, aga rääkisin äsja sarnasel teemal Analüütikute konverentsil; võtan siin kokku ühe osa oma ettekandest.

Mulle meeldib andmetega töötamise juures protsessi mitmekülgsus: see hõlmab muuhulgas koodikirjutamist, disaini, inimestega suhtlemist ja mõtlemist probleemi sisu üle. Nii paljude eri asjadega tegelemine võib killustada, aga õnneks seob kõike seda kokku mõtteviis, millega ükskõik millisele küsimusele või probleemile läheneda: teadlase mõtteviis.

I Mõtle järgmiste lausete peale: “Ma peaks tihemini vanemaid külastama.” “Ma peaks rohkem trenni tegema.” “Ma peaks paremini sööma.” “Ma peaks rohkem raamatuid lugema.”

Olen seni kirjutanud hunnikul erinevatel teemadel — ebaõnnestumisest ja statistikast räpi ja narkootikumideni — aga seni mitte kordagi romantilistest suhetest. Hiljuti ühe sõbraga peetud vestlus pani mind tahtma teemat pikemalt avama. Suhted on ilmselgelt emotsionaalne teema, seega on tihti raske rakendada neile ratsionaalset, Süsteem 2 mõtlemist. See teeb suhteotsused eriti raskeks — oleks päris raske autot osta, kui iga auto tekitaks […]

Käin keskmiselt iga pooleteise kuu tagant Eestis, tavaliselt paariks päevaks kuni paariks nädalaks. Iga kord kohtun vähemalt 5 inimesega ja iga kord küsib vähemalt üks neist, “kuidas Zürich siis on?”. Mul pole midagi selle küsimuse vastu, aga tavaliselt on mul mõtlemiseks aega pool sekundit ja vastamiseks neli, seega ei ole mu vastus väga informatiivne. Üritan siin postituses […]

Inimestel pole lihtne infot vahetada. Selleks, et ühest ajust teise sõnum saata, tuleb see esmalt sõnastada, välja öelda, teisel pool sõnad helilainetest sisse lugeda ja siis nende tähendust interpreteerida. Oleme sellega küll ligi 100 000 aastat hakkama saanud, aga ruumi arenguks on. Täpsemalt: on üks suhtluspõhimõte, mis on kasulik nii rääkija kui kuulaja jaoks: ütle […]

(Olen nüüd tagasi iganädalase postitamisgraafiku juures.) Eelmisel nädalavahetusel osalesin Euroopa suurimal hackathonil HackZürich, kus meie tiim sai 150 võistkonna hulgas teise koha — tulemus, mida ma kindlasti poleks meile ennustanud. Sel üritusel kogetu toetas mu viimase aja hüpoteesi, et enne alustamist on kriitiline paika panna motivatsioon ja siis laheneb ülesanne pea iseenesest.

(Kirjutan jätkuvalt ebaregulaarselt.) Vaatasin eelmisel nädalal kogemata presidendikandidaatide debatti ETV-s ja, nagu pea alati poliitikaga kokku puutudes, oksendasin endale natuke suhu. Ma üritan propageerida maailmast võimalikult täpset arusaamist ja see sisaldab ka enda eksiarvamuste muutmist. See on üks põhjus, miks selliste teledebattide formaat on halb: eesmärk ei ole tõde või kõige paremat lahendust välja selgitada, […]

Teadaanded: See postitus kattub enam-vähem sellega, mida rääkisin eelmisel nädalavahetusel toimunud Arvamusfestivali #selfie2050 arutelul, seega kui olid seal kohal, pole siin sinu jaoks palju uut. Tänane postitus hilineb, kuna olin terve eelmise nädalalõpu haige ja otsustasin kirjutamise asemel paranemisele keskenduda ja lükata kirjutamise tänasesse, kus pidin 6 tundi Riia lennujaamas ootama. Kuna täna algab mul […]