Valikute tegemine: kolm põhimõtet

Tagantjärele oma bakaõpingutele vaadates tundub, et kulutasin aega enam-vähem mõistlikult, nii koolis kui kooliväliselt. See tähendab, et kohtades, kus pidin tegema mingi valiku — näiteks kas kulutada aega õppimisele, tudengiseltsile, töötamisele või trennile — õnnestus valiku tegemine tihti hästi. Hiljuti pidasin TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna rebastele loengu kolmest kasulikust põhimõttest, mida mina kasutasin ja kasutan praegu valikute tegemiseks; see postitus räägib nendest põhimõtetest.

1. Lahuta eesmärgid väiksemaks

Ma proovin endale võimalikult täpselt selgeks teha, miks ma midagi tahan. See tähendab, et kui mul on mingi eesmärk, siis ma üritan välja selgitada, mida selle eesmärgi saavutamine või vastava tegevuse tegemine mulle annab — ja teen seda ühelt koolituselt õpitud väga kasuliku meetodi abil. Toon allpool näite, kuidas kasutada seda meetodit eesmärgi “käin ülikoolis” väiksemaks lahutamiseks (sest väga paljudel on isiklik kogemus ülikooliga), aga seda võib rakendada väga laialt: näiteks firmas X töötamisele, trennitegemisele või nõudepesemisele.

Joonistame ühte kasti analüüsitava eesmärgi — ülikoolis käimise. Iga eesmärk, mida me täidame ülikoolis käimisega, läheb natuke madalamal asuvasse kasti; ühendame nad eelmise kastiga nooltega. Oletame, et meil on neli põhilist alaeesmärki, mida ülikoolis käimine täidab:

Lugeda võib seda graafi enam-vähem kui “tahan käia ülikoolis, sest siis a) olen tööturul konkurentsivõimeline, b) õpin uusi asju, c) saan rohkem sotsiaalset tunnustust ja d) saan uusi/paremaid sõpru ja tuttavaid”.

Joonis on juba päris põnev, aga läheme sügavamale ja mõtleme läbi, miks on meie jaoks oluline tööturul konkurentsivõimeline olla.

Jälle: “tahan olla tööturul konkurentsivõimeline, sest siis a) saan huvitavama töö, b) on mul suurem vabadus valida töökoht ja c) saan rohkem raha”. Tundub mõistlik, aga kas raha on tõesti meie lõppeesmärk? Võib-olla, aga ilmselt mitte — läheme veel edasi.

Nagu näha, paneb ülikoolis käimine meid paremasse positsiooni tööturul; see omakorda (lisaks muudele asjadele) aitab rohkem raha teenida ja raha annab rohkem vabadust ja kindlustunnet tuleviku osas. Võime ka teised eesmärgid natuke täpsemalt lahti kirjutada:

Selliste graafide joonistamine (oluliste küsimuste jaoks) on mulle kasulik kahel viisil:

1. Väiksemateks eesmärkideks lahutamine aitab mõelda, milline alternatiiv parem on. Näiteks kui teeksin siia kõrvale sarnase analüüsi võimalusest teha ülikoolis käimise asemel samapalju aastaid tööd, oleks suhteliselt lihtne neid kaht varianti võrrelda.
2. Kuna mul on head põhjused teha tegevust X, siis on mul raskustega lihtsam toime tulla ja annan väiksema tõenäosusega alla.

Uusi alaeesmärke leida võib sellistel joonistel päris palju. Hea reegel mitte liiga detailseks minemiseks on: kui oled päris kindel, et kast on väärtuslik, siis ei pea seda enam tükkideks lahutama.

2. Tee universaalselt kasulikke asju

Ennustamine on raske, eriti tuleviku ennustamine¹. Aga ilma naljata, tulevik on loomu poolest ebakindel ja enamikus olulistes küsimustes ei ole ette teada, mis juhtub. Seepärast on mõistlik strateegia teha selliseid valikuid, mis on kasulikud väga paljudes võimalikes tulevikustsenaariumides. Allolev joonis võtab selle visuaalselt hästi kokku (tegevus X on ihaldusväärne, kuna on universaalselt kasulik).

Kuidas leida universaalselt kasulikke asju? Mõned oskused, millest mina olen pea igas kontekstis kasu saanud, on näiteks

• suhtlusoskus,
• hea läbisaamine sõprade ja tuttavatega,
• esinemisoskus,
• kirjutamisoskus,
• aja haldamise ja ülesannete planeerimise oskus.

Tähelepanuväärne on veel see, et eelnevas nimekirjas olevaid oskusi omandada suudab pea igaüks. Kui mõtlen oma isiklikele võimalikele tulevikustsenaariumitele, siis seal tunduvad universaalselt kasulikud näiteks

• programmeerimine ja oskus arvutisüsteemide toimimisest aru saada,
• andmete analüüsi, visualiseerimise ja tõlgendamise oskus,
• andmete põhjal ennustavate mudelite ehitamine,
• pingetaluvus ja võime töötada piiratud ressursside/ajaga,
• korralik füüsiline vorm ja parkour².

Samamoodi võid ette kujutada, mis on sinu kõige tõenäolisemad töökohad / elualad / asukohariigid / sõpruskonnad / vms lähemas või kaugemas tulevikus, ja mõelda, mida saaks praegu teha, et nendes tõenäolistes tulevikes oleks parem.

3. Katseta ja kogu tagasisidet

Ma pole kindel, kelleks ma tahtsin 5-aastasena saada, aga oletame, et tuletõrjujaks. Mul ei olnud aimugi, kui hästi tuletõrjuja töö minu võimetega sobiks või kas mulle üldse meeldiks seda teha. Mul ei olnud infot.

Üks oluline viis valikute tegemiseks on katsetamine ja saadud tagasiside põhjal oma arvamuse või käitumise muutmine³. Kui sa ei ole kindel, kas sulle meeldib mingi konkreetne ülikoolikursus / eriala / ametikoht / elukoht / vms, siis katseta! Tihti on katsetamise kulu madal: näiteks programmeerija tööst annaks mulle üsna hea ettekujutuse 3-kuune suvepraktika ja 3 kuud on tühine aeg võrreldes nende viiekümne või enama aastaga, mille ma töötades veedan.

Tartu ülikoolis veedetud kolme aasta jooksul proovisin väga palju erinevaid viise oma õpingutevälise aja sisustamiseks: olümpiaadižüriid, tudengiseltsid, üliõpilaste esindamine, saalihokitrenn, töötamine IT-ettevõttes, ülikoolis õpetamine, neuroteadus, tudengite tuutordamine, startup-laagrid ja üks (mitte väga kaugele jõudnud) idufirma-idee, pisike vabakutseline programmeerimisprojekt jne. Nendest vaid osa olin kolmanda aasta lõpuks välja valinud kui kõige kasulikumad/meeldivamad, aga olen päris kindel, et ma poleks neid leidnud, kui poleks nii palju asju proovinud.

Sellega seondub üks levinud soovitus: ütle niikaua kõigile pakkumistele jah, kuni oled sunnitud hakkama ütlema ei (sest aega/tähelepanu jääb väheks). Nii saad a) proovida palju asju, b) sisustada oma aja tihedalt ja seda mitte raisata ning c) teada, kui palju tööd/koormust ära kannatad. Kui oled päris veendunud, et oled globaalses optimumis — punktis, kust paremaks minna pole võimalik — siis pole see strateegia mõistlik, aga äsja uude linna/töökohta/ülikooli sattunul aitaks selline meetod enda kohta kiiresti väga palju õppida.

Kokkuvõte

Valikute tegemine muutub palju lihtsamaks, kui näha natuke vaeva analüüsiga. Kui suudad teha ülaltoodud mõtteviisi enda jaoks harjumusteks ja pea automaatselt seda igapäevaelus rakendada, siis saad kõige rohkem kasu, aga kasu on ka siis, kui võtad ainult suuremate otsuste juures korraks aja maha ja mõtled nimetatud kolmele asjale.

Uute postitustega kursisolemiseks jäta oma meiliaadress:

Kaanepilt: Nathan Gibbs, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all. Originaali on siin modifitseeritud.

Jaga:

1. “It’s Difficult to Make Predictions, Especially About the Future” — väidetavalt algupäraselt nali Taani parlamendis 1930-ndatel.
2. Natuke liialdan (et motiveerida end treenima), aga mõttekäik on enam-vähem järgmine: kui juhtub midagi halba (sõjaline konflikt, riigipööre, muud rahutused), siis on kasulik suuta vajadusel ära kannatada keerulisi tingimusi või ilma transpordivahendita põgeneda.
3. See on teadusliku meetodi (s.t. teaduse) tuum.