Taimetoitluse keskkonnaargument

Riikides, kus taimetoitlaste arvu on uuritud, on neid tüüpiliselt 2-6% (taimetoitluse täpne definitsioon sõltub neis uuringutes riigist). Euroopa riikidest on Austria, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi esirinnas — seal küündib taimetoitlaste suhtarv 10%-ni. Teine uuring USA kohta leiab¹, et lihavältimise põhjus on (näidatud protsendil vastanutest):

• 69% tervis
• 68% loomade kaitse
• 63% vastikus loomsete toodete vastu
• 59% keskkonnakaitse
• 52% maitse-eelistused

Olen üllatunud, et tervis esimesel kohal on — oleksin arvanud, et peamine põhjus on eetiline² või keskkonnahoid. Aga tegelikult on vahed väikesed ning olen päris kindel, et “vastikus loomsete toodete vastu” tekib paljudel taimetoitlastel alles pärast lihatarbimise lõpetamist — see on väga lihtne viis panna vastu evolutsiooni kujundatud lihaahvatlusele. Seega jääb neli põhjust, mis on kõik ligikaudu sama olulised: tervis, eetika, keskkond ja maitse.

Olen taimetoitlane peaaegu 100% eetilistel põhjustel, aga tean rohkem inimesi, kelle jaoks on suurim tegur keskkond. Mis on siis keskkonnaargument taimetoitluse poolt?

Argument fundamentaalsest energiakulust

Oletame, et sul on kott odrajahu. Võid süüa seda otse (näiteks mingi leiva sees) või sööta jahu seale, ta üles kasvatada ja siis lihaks teha. Energiakulu mõttes on teine variant suur raiskamine: selle asemel, et kalorid toidust otse kätte saada, kulutad neid³ sea elundite käitamisele, lauda kütmisele eralduva kehasoojuse kaudu jne. Minimaalselt kulub ühe kilogrammi kanaliha tootmiseks 2 kg sööta; sealiha puhul on suhe 4:1 ja veiseliha puhul 7:1. Teine allikas ütleb, et sisse pandud ja lihana kättesaadava energia suhe on kanadel, sigadel ja veistel vastavalt 4:1, 17:1 ja 54:1. Otse taimi süües seda energiakadu ei ole.

Üks vastuargument on, et loomasööta kasvatatakse põldudel, kus inimesele kõlbulik toit ei kasvaks — näiteks mõned lehmad söövad karjamaal (mina ka). Tõepoolest: peamiselt rohttaimedest toituvad veised ei konkureeri inimtoidule, aga suurt osa veistest toidetakse (vähemalt USA-s) inimkõlbuliku toiduga.

Argument veisekasvatuse emissioonidest

Kasvuhoonegaasid tõstavad atmosfääri temperatuuri ohtlikult kõrgele. See omakorda põhjustab ekstreemseid ilmastikutingimusi, maailmamere taseme tõusu, ökosüsteemide hävimist ja palju muid halbu asju.

Kasvuhoonegaaside kontekstis räägitakse tavaliselt süsihappegaasist, sest me paiskame seda kõige rohkem õhku. Teised kasvuhoonegaasid on aga ühiku kohta palju hullemad ja metaan (CH₄) on peaaegu kümme korda hullem kui CO₂.⁴

Loomad toodavad palju metaani. Kahe uuringu järgi moodustab loomakasvatus 40-50% meie metaaniemissioonidest ja toodab enam kui 10% inimese kontrolli all olevatest kasvuhoonegaasidest.⁵

Arvutame nüüd veidi. Keskmine Eesti elanik tarbib aastas 70kg liha, 100 liitrit piima ja 180 muna (umbes 10 kg⁶) — ignoreerime praegu muid loomseid tooteid.

• 1 kg liha tootmisest tekib umbes 6kg emissioone⁷;
• 1 kg piima => 0.95kg
• 1kg muna => 1.95kg

Saame ühe Eesti elaniku kohta 534.5 kg emissioone —  ja see ei sisalda transporti ega ühtki teist toiduainet. Üldiselt jagab taimetoitlaseks hakkamine toidust põhjustatud emissiooni kahega — seega säästab taimetoitlus minimaalselt 270 kg CO₂ ekvivalenti aastas. Arvestades, et keskmine auto Euroopas emiteeris 123 grammi süsihappegaasi kilomeetri kohta⁸, on taimetoitlaseks hakkamine võrdväärne sellega, kui sõidaksid autoga aastas 2000km vähem.

Muide, minu arvutus on väga konservatiivne ja ei arvesta toidu transporti ega taimseid toiduaineid, seega tegelik võit on veel suurem: Guardiani andmetel umbes 1 240 kg aastas ehk 10 000 km autosõitu. Kümme tuhat kilomeetrit saab kokku, kui sõita igal tööpäeval aastas 19km kaugusele tööle ja tagasi. Või ühe lausega: lihasöömine põhjustab kliimasoojenemist sama palju kui igapäevane autosõit tööle.⁹

Vastuargument emissioonidest

Veidi aega tagasi käis mu Facebooki voost läbi lugu “Lettuce Produces More Greenhouse Gas Emissions Than Bacon Does“. Kui veidi eksitavast pealkirjast edasi lugeda, selgub, et tegu on emissioonidega kalori kohta. Tõepoolest, lehtsalat on selles osas peekonist oluliselt halvem — ma ei näe põhjust seda uuringut mitte usaldada –, aga nagu artikli lõpus üks ekspert välja toob, ei söö me lehtsalatit kalorite pärast.

Et emissioonid kalori kohta oleks võrreldavad, peame eeldama kalorite samaväärsust: selle asemel, et saada hommikusöögiks 85 kcal ühest 16-grammisest portsjonist peekonist, võiksime selle asendada mõne teise toiduainega. Kui tahaksime saada 85 kcal lehtsalatist, peaksime seda sööma 570 grammi — pool kilo.

Mõistlikum võrdlus oleks portsjonide baasil: kui palju CO₂ paisatakse õhku ühe portsjoni X tootmisel? Sellise arvutuse kohaselt on peekon kolm korda halvem kui lehtsalat.¹⁰

Keskkonnakulu skaala

Ei keskkonna- ega eetiline argument ei ütle, et lihasöömine on 100% paha ja mittesöömine 100% hea. Me võime teha kaks skaalat: ühe selle kohta, kui palju keskkonnakahju erinevad loomsed toidud põhjustavad ja teise samasuguse loomade kannatuste kohta.

Alloleval joonisel on antud viis toiduainet kummalgi skaalal. Peamine info sisaldub toitude järjestuses, mitte asukohas teljel, kuigi üritasin toidud paigutada enam-vähem logaritmilistele skaaladele¹¹. Kannatuste osas toetun Brian Tomasiku analüüsile ja keskkonnamõju hindan CO₂ selles tabelis antud emissioonide põhjal. Mõlemad kasutavad ühikuna kilogrammi.

Piim võib tunduda absoluutselt parim, aga kuna ta toiteväärtus kilogrammi kohta on 3-4x madalam kui teistel, siis keskkonnakahju/kcal kohta on pigem sealiha ja kanaliha suurusjärgus (aga eetiliselt on piim sellegipoolest parim). Samal põhjusel peab muna mõlemal teljel veidi allapoole nihkuma.¹²

Mida joonis ütleb? Peamiselt illustreerib see mu probleemi argumendiga “ole taimetoitlane keskkonna pärast”. See on ortogonaalne eetilise argumendiga — ta ei anna alati sama tulemust, kuigi esmapilgul võib nii näida.

Üks sõber väitis, et kui mu eesmärk on võimalikult palju inimesi taimetoitlaseks pöörata, siis — isegi kui minu eesmärk on loomade kannatuste vähendamine — võiksin kasutada keskkonnaargumenti, sest see on tüüpiliselt palju veenvam.

Ülalolev joonis näitab selle mõttekäigu peamist viga: oletame, et veenan Jüri ära keskkonnaargumendiga, aga eetilisest poolest ta eriti ei hooli. Kui Jüri tahab siiski mingit loomset valku saada, on ta parimad valikud keskkonnaskaala järgi süüa piimatooteid ja muna. Siit tulebki probleem: keskkonnaskaala parim soovitus on eetiliselt kõige hullem!

Teine, veidi nõrgem vastuväide keskkonnaargumendile on tehnoloogiline. Oletame, et hakkame arendama tehnoloogiaid, mis minimeeriks lihatootmise keskkonnakahju. Kuna me ei võta mingilgi viisil arvesse loomade kannatusi, võib vabalt juhtuda, et optimaalne lahendus on kas mingi elektrooniline või geneetiline modifikatsioon, mis põhjustab loomadele tohutuid kannatusi, aga vähendab keskkonnakahju väga palju. Kõigile, kes aktsepteerivad eetilist argumenti, oleks selline maailm palju halvem kui praegune, aga parem kõigile, kes optimeerivad vaid keskkonnasäästu.

(Muide, kogemata seletasin siin sektsioonis ära tehisintellekti ortogonaalsusteesi (AI orthogonality thesis): kui maksimeerime intelligentsust, ei anna see garantiid agendi heatahtlikkuse või eesmärkide kohta.)

Kokkuvõte

Ma arvan, et keskkonnasäästu argument taimetoitluse poolt on tõsiseltvõetav, aga see ei asenda eetilist argumenti.

Kaanepilt: Ben Keith, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all. Originaali on siin modifitseeritud.

Jaga:

1. tabel 6
2. Pähklikoores: loomad kannatavad pea kõigi loomsete toiduainete tootmise tõttu ja me peaksime arvestama loomade kannatusi samamoodi nagu räägime humanitaarkatastroofidest, potentsiaalselt väiksema kaaluga loomade kannatustel (s.t. kui meil on valida, kas päästame kaks lehma või ühe inimese, siis valime inimese).
3. rääkimata ajast, ruumist ja tööjõust, mis loomapidamisele kulub
4. Kui põletame ühe molekuli metaani ära, siis saadav süsihappegaas on umbes 10 korda vähem kahjulik. Teine viis sama asja vaadata on võrrelda kahjulikkust massiühiku, mitte süsiniku aatomite arvu kohta; sel juhul on metaan umbes 30 korda hullem kui CO₂.
5. Näiteks soodest ja märgaladest eraldub samuti metaani, aga seda on inimesel oluliselt raskem kontrollida kui loomakasvatust.
6. Tüüpiline muna kaalub 55g.
7. CO₂ ekvivalenti. Võtsin tabelist erinevate lihatüüpide keskmise.
8. Eestis veidi rohkem.
9. Eeldusel, et sõidad üksi.
10. Alus: kalori kohta on peekon 3x keskkonnasäästlikum; ühes portsjonis peekonis on 9x rohkem kaloreid kui 85-grammises portsjonis lehtsalatis.
11. Keskkonnaskaala logaritmi alus on 2, eetikaskaala alusel 10. See tähendab, et keskkonnamõju poolest on piim munast umbes 2x parem; muna on sealihast ja kanalihast samuti 2x parem. Eetiliselt on piim veiselihast ja sealihast 10x parem ja need kaks on omakorda 10x paremad kanalihast ja munast — seda kõike ligikaudu.
12. Võib tunduda, et teen sama vea, mis lehtkapsa ja peekoni kahju/kcal võrreldes, aga piima, muna ja liha makrotoitainete profiilid on omavahel palju sarnasemad kui lehtkapsa ja peekoni omad, seega asendatavus on rohkem põhjendatud.