toitumine

There are 9 posts tagged toitumine (this is page 1 of 1).

Taimetoitluse keskkonnaargument

Riikides, kus taimetoitlaste arvu on uuritud, on neid tüüpiliselt 2-6% (taimetoitluse täpne definitsioon sõltub neis uuringutes riigist). Euroopa riikidest on Austria, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi esirinnas — seal küündib taimetoitlaste suhtarv 10%-ni. Teine uuring USA kohta leiab1, et lihavältimise põhjus on (näidatud protsendil vastanutest):

  • 69% tervis
  • 68% loomade kaitse
  • 63% vastikus loomsete toodete vastu
  • 59% keskkonnakaitse
  • 52% maitse-eelistused

Olen üllatunud, et tervis esimesel kohal on — oleksin arvanud, et peamine põhjus on eetiline2 või keskkonnahoid. Aga tegelikult on vahed väikesed ning olen päris kindel, et “vastikus loomsete toodete vastu” tekib paljudel taimetoitlastel alles pärast lihatarbimise lõpetamist — see on väga lihtne viis panna vastu evolutsiooni kujundatud lihaahvatlusele. Seega jääb neli põhjust, mis on kõik ligikaudu sama olulised: tervis, eetika, keskkond ja maitse.

Olen taimetoitlane peaaegu 100% eetilistel põhjustel, aga tean rohkem inimesi, kelle jaoks on suurim tegur keskkond. Mis on siis keskkonnaargument taimetoitluse poolt?

Continue reading →

Piim põhjustab surma?

See piim-põhjustab-surma uuring, mida paljud Facebookis jagavad, ei ütle tegelikult, et piim põhjustab surma. Artikkel leiab korrelatsiooni: inimesed, kes joovad rohkem piima, surevad natuke kõrgema tõenäosusega: >3 klaasi päevas joovad mehed umbes 1.1x rohkem [naised 1.7x rohkem] kui <1 klaasi päevas joovad mehed [naised].

Autorid ise on ettevaatlikud tulemuste tõlgendamisel (Conclusion sektsioonist):

A higher consumption of milk in women and men [—] may be associated with a higher rate of death. Consequently, there may be a link between the lactose and galactose content of milk and risk as suggested in our hypothesis, although causality needs be tested using experimental study designs.

[—] The results should, however, be interpreted cautiously given the observational design of our study. The findings merit independent replication before they can be used for dietary recommendations.

Tüüpiliselt võetakse selliseid esialgseid uuringuid kui suunist, mida tasub edasi uurida, aga kindlasti mitte lõpliku sõnana teemal.

Aga muidugi on Postimehel mingi kõrvaltee tõeni. Miks muidu kirjutaks Heilika Leinus: “kolm klaasi piima päevas võivad lõppeda surmaga”, “piimaga liialdamine võib hoopis tappa” ja siis räägiks lehmapiima alternatiividest. Kuigi uuringu autorid ütlevad: “The findings merit independent replication before they can be used for dietary recommendations.” Ja “causality needs be tested using experimental study designs“.

Teadustulemuste valesti raporteerimine ei ole kahjulik mitte ainult sellepärast, et inimesed hakkavad uskuma asju, mis ei ole tõsi. Lisaks teeb see teaduse palju ebausaldusväärsemaks: kui kõiki esialgseid mitte eriti tugevaid tulemusi raporteeritakse kui “PIIM TULEB PIMEDAS SU MAJJA JA LÕIKAB SU KÕRI LÄBI” ja hiljem selgub, et tegelikult ei suutnud keegi seda tulemust replitseerida, siis ei olegi mõistlik (Postimehe kaudu raporteeritud) teadust uskuda. See on väga halb.

Avaldasin postituse kõigepealt Facebookis.

 

Teomeeter: kommenteeritud väljaanne

Teomeeter on uus veebikeskkond, kus… mul on raske lühidalt kirjeldada, mida seal tehakse. Põhimõtteliselt on seal hunnik erinevaid lubadusi — näiteks “Jätan jalgratturist mööda sõites talle piisavalt ruumi.” –, mille juures saab klikkida “mina ka”, mis tähendab, et lubad ise samamoodi teha. Lubadused on grupeeritud teemadesse ning esimesena (ja seni ainsana) on seal liiklusteemalised lubadused; järgmisena on plaanis alkoholiteemalised.

Continue reading →

Toitumine on teadus (sõna otseses mõttes)

(Eelmisel nädalal oli postitamises auk, sest tahtsin tänasele postitusele sügavamalt keskenduda ja teadusartiklites ja internetis tuhlamine võtab palju aega.)

Ma tahan elada kvaliteetset elu nii kaua kui võimalik. See ei tähenda ainult eluea maksimeerimist: eelistaksin pigem elada tervena 80-aastaseks selle asemel, et mõne 70-aastaselt väljalöönud haiguse tõttu veeta 20 aastat õnnetuna ja 90-selt surra. (Tegelikult eelistaksin üldse mitte surra, aga seda saan vähem mõjutada.)

Loomulikult on mõned asjad (peamiselt pärilikud haigused ja suurkatastroofid) minu kontrolli alt väljas. Samas mõjutavad pikaajalist tervist väga palju mu praegused harjumused, mida saan muuta.

Continue reading →

Kofeiin: rohkem kui sa teada tahtsid

* Postituse pealkiri tuleb sarnasest SSC seeriast (More Than You Wanted To Know) ja on originaalist võib-olla lahjem, aga idee on sarnane.

Kofeiin on maailmas enimkasutatav psühhoaktiivne narkootikum (kui kasutada liberaalset tõlget ‘drug’ -> ‘narkootikum’) — see on inglisekeelse Wikipedia teine lause artiklis kofeiini kohta. Eestikeelse Wikipedia meelemürkide artiklis on kofeiin koos amfetamiini, kokaiini, ecstasy ja nikotiiniga ergutite lahtris.

Ma ei taha loomulikult öelda, et kofeiin on ükskõik mis perspektiivist sama mõnus või kahjulik kui kokaiin, aga kas pole äge, et nii võimas aine on laialdaselt kättesaadav ja tuhandeid aastaid kasutuses olnud? Lugesin natuke kofeiini kohta ja tahtsin leitut jagada.

Continue reading →

Alkohol, tubakas ja muud narkootikumid

Tänane postitus tuleb lühike, sest tahan edasi anda täpselt ühe idee.

Kui olin kolmandas klassis, osales mu kool Ole normaalne projektis, mis tähendas, et aeg-ajalt tuli klassi ette mundris politseinik ja rääkis erinevatest olulistest teemadest: politseitöö, liiklus, diskrimineerimine, vägivald, alkoholism, uimastid, pürotehnika ja avalik transport (see list pärineb projekti kodulehelt — ma ise nii detailselt ei mäleta). Mulje, mille need tunnid mulle jätsid, oli enam-vähem “alkohol on paha, suitsetamine on paha, narkootikumid on väga-väga pahad ja ohtlikud”.

Mulle tundub, et Eesti ühiskonna praegune suhtumine meelemürkidesse on sarnasel tasemel. Me jaotame nad kahte kasti: pahad-aga-lubatud (alkohol, tubakas) ja väga-pahad-ja-keelatud (kokaiin, GHB, kanep, fentanüül jms). Aga kas oled kunagi peatunud, et mõelda: miks on ainult alkohol ja tubakas legaalses kastis?

Continue reading →