in eesti keeles

* Postituse pealkiri tuleb sarnasest SSC seeriast (More Than You Wanted To Know) ja on originaalist võib-olla lahjem, aga idee on sarnane.

Kofeiin on maailmas enimkasutatav psühhoaktiivne narkootikum (kui kasutada liberaalset tõlget ‘drug’ -> ‘narkootikum’) — see on inglisekeelse Wikipedia teine lause artiklis kofeiini kohta. Eestikeelse Wikipedia meelemürkide artiklis on kofeiin koos amfetamiini, kokaiini, ecstasy ja nikotiiniga ergutite lahtris.

Ma ei taha loomulikult öelda, et kofeiin on ükskõik mis perspektiivist sama mõnus või kahjulik kui kokaiin, aga kas pole äge, et nii võimas aine on laialdaselt kättesaadav ja tuhandeid aastaid kasutuses olnud? Lugesin natuke kofeiini kohta ja tahtsin leitut jagada.

  • Kohvi põhiline toimeaine on kofeiin ja kofeiini peamine allikas on kohv1, mistõttu kasutan neid sõnu siin peaaegu sünonüümselt.
  • Maailmas tarbitakse umbes 120 000 tonni kofeiini aastas. Arvestades, et suurem osa sellest on ilmselt kohv, võime maailma kofeiinitarbimisest mõelda kui kohvijõest, mis voolab inimkonna kurkudesse. Kui palju selles jões kohvi on? 6 kuupmeetrit sekundis2 ehk peaaegu sama palju kui Pirita jões vett.
  • Teelehtedes (ja näiteks koolapähklis ja kakaoubades) leiduv ergutav aine on samuti kofeiin. Mõned nimetavad tee sees olevat kofeiini teiiniks, aga minu arvates ei vääri täpselt sama molekul eraldi nime lihtsalt sellepärast, et ta on teise taime sees.
  • Molekulidest rääkides, kofeiin näeb välja selline:

  • Surmav doos on üllatavalt madal: ainult paar grammi kofeiini, mis on umbes 50-100 tassi kohvi.
  • Tuleb välja, et leidub inimesi, kes ei taha läbida tüütut kohvi või kofeiinitableti neelamise protsessi ja eelistavad kofeiini manustada rektaalselt.
  • Üks pakutav toimimismehhanism on, et kofeiin täidab ära augu, kuhu muidu satuks väsimust signaliseeriv aine adenosiin ja seega takistab väsimustunde teket.
  • Eesti keeles käändub sõna ‘kohv‘ samamoodi nagu ‘lehv‘: esimesed kolm käänet häälduvad “kohv, kohvi, kohhhvi”. Paljud inimesed hääldavad osastavat käänet teises vältes (s.t. “kohv, kohvi, kohvi”), aga kuni Eesti Keele Instituut ei ole muutnud selle sõna käänamisreegleid, on nii öelda vale.

Põhjuseid kofeiini tarbida või mitte tarbida:  NY Times on avaldanud hea kokkuvõtte metauuringutest kohvitarbimise tervisemõjude kohta, mis kokkuvõttes ütleb, et kohv on pigem kasulik kui kahjulik ja osa tervislikust dieedist, aga jälgida tasub kaasnevat suhkru- ja rasvatarbimist igasugustes lattecinodes ja frappiatodes.

Ajakirjandus ja teadus: kofeiini kohta guugeldades leidsin ilusa näite selle kohta, miks ma postimees.ee-d ja üldiselt Eesti veebiuudiseid ei loe: Postimehe veebis ilmus artikkel “Murettekitavaid fakte kofeiini kohta“, kus tõlgitakse Huffington Posti artiklit, kus on intervjueeritud raamatu Caffeinated autorit ja sellest koostatud seitsmepunktine listicle põhjustega, miks kofeiin on paha-paha.

Levinud vaatepilt: su sõber/kolleeg ütleb hiiglasliku kohvitassi tagant, et ta ei saa hommikul tööd tegema hakata ilma oma kohvi joomata. Kui tarbida regulaarselt sama doos kofeiini — näiteks üks tass igal hommikul –, siis aegamisi hakkab selle ergutav efekt vähenema, kuni lõpuks mängib kohv hommikurutiinis olulisemat osa kui riidessepanek. Nagu suur osa ravimeid ja narkootikume, tekitab kofeiin regulaarsel tarbimisel aina väiksemat efekti — selle nimi on habituatsioon.

Mõju: tundub, et tass kohvi teeb mul palju lihtsamaks keskendumise ja raskemaks loovate ülesannete lahendamise ja brainstormimise. Õppimisteemalises raamatus A Mind for Numbers (millest plaanin kunagi kokkuvõtte kirjutada) tutvustatakse kaht aju töötamise viisi: focused (keskendunud spetsiifiliselt ühe asja lahendamisele) ja diffuse (loov, seoseid loov, rahulikum) režiim, mida mõlemat on efektiivseks õppimiseks ja töötamiseks vaja. Diffuse režiimi sisenemine on kofeiini mõju all Taivole raskem.

Legaalsus: juhul, kui kofeiini poleks Maal kunagi varem nähtud ja see avastataks homme, kas see legaliseeritaks? Ma arvan, et ei, vähemalt mitte käsimüügiks — iga psühhoaktiivse aine puhul on ravimiametite esimene reaktsioon see keelata3 ja selles olukorras ei oleks olemas ka laiaulatuslikke kofeiini (pikaajalist) ohutust näitavaid uuringuid. See omakorda ei ole eriti julgustav nootroopikumide pooldajaile.


Kuidas peaks see info meie käitumist mõjutama?

Esiteks ei ole mõtet juua kohvi regulaarselt — kui seda teed, hääbub ta lühiajaline mõju lihtsalt paari nädalaga ära. Minu tüüpiline tarbimisharjumus on 1-2 nädalat kohviga ja seejärel umbes samapalju ilma. Nii saan kohvist pikaajalist ja lühiajalist kasu, aga samas ei teki habituatsiooni.

Teiseks, kui oled siiski otsustanud regulaarselt juua, siis ole teadlik, mida mittejoomine su mõistusega teeb. Esimene päev on hull, teine natuke vähem, kolmas veel vähem ja nii edasi kuni lõpuks saad täiesti ilma kohvita hakkama. Ükskõik millise harjumuse tekitamine või eemaldamine on raske, aga kofeiinitarbimise lõpetamine on eriti raske, eriti tasuta maitsva kohviga töökohas.

Kolmandaks, ja see ei ole tegelikult millegagi ülalpool seotud, võta kofeiini koos teaniiniga. Nagu vaimses tippvormis olemise postituses kirjutasin, on teaniin üks oluline rohelise tee komponent, täiesti naturaalne ja üsna põhjalikult uuritud aine. Koos kofeiiniga võttes vähendab teaniin kofeiini tõttu tekkivat ärevust — see kombinatsioon annab kogu kofeiini kasu ilma oluliste negatiivsete külgedeta. Tüüpiline doos on 100mg kofeiini (umbes üks tass kohvi) koos 200mg teaniiniga.

 

Postituse kaanepilt: Dianne Dela Cruz, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all.

Seotud:

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. Võib ka näiteks võtta tablette, mis on odavad ja saadaval igas apteegis.
  2. Arvutuse eeldus: iga 237mL tass sisaldab 150mg kofeiini.
  3. Mu peas juba küpseb terviseinfoplakat “your brain — your brain on coffee”.

Lisa kommentaar

Comment