Miks sa raamatuid ei loe?

“Ma peaksin rohkem raamatuid lugema.” Olen kuulnud oma sõpru seda ütlemas, olen ise nii mõelnud ja arvan, et (tihti tulemuseta) tahtmine raamatuid lugeda leidub igaühes. See on väga mõistlik: hea mitteilukirjandus tavaliselt a) on kirjutatud eksperdi poolt, b) annab hea ülevaate teemas olulisimast ja c) annab erutava lugemiskogemuse. Samas jõuab soovi väljendanutest väike osa regulaarselt lugemiseni. Kuidas seda probleemi lahendada?

(Nagu välja tuleb, on “mitteilukirjandus” ametlik eestikeelne vaste sõnale nonfiction.)

Mulle tundub, et mittelugemise taga on kolm tegurit:

1. Lugemine tundub sulle väärtusetu.
2. Lugemine ongi päriselt väärtusetu, kuna sul ei ole nädal pärast raamatu lõpetamist sellest enam midagi meeles.
3. Sul ei ole midagi põnevat lugeda.

Esimesed kaks on tõsised probleemid, kolmanda lisasin selleks, et sujuvalt sisse tuua enda 2015. aasta lugemissoovitused — need leiad postituse lõpust.

Kuidas motiveerida ennast lugema

Esimese probleemi ründamiseks on meil juba mõõk olemas: kasutame motivatsiooni valemit, et aru saada, miks lugemine nii kasutu tundub. Tuletame meelde, kuidas valem välja nägi:

$$ \mathrm{Motivatsioon = \frac{Ootus \times Väärtus}{Impulsiivsus \times Kaugus}} $$

Ootus. Kui tead kogemuse põhjal, et loetu püsib su ajus ainult natuke rohkem kui 15 sekundit, on järgmisest raamatust kasu saamise ootus väga madal. Seda probleemi on lihtne lahendada: vaata altpoolt efektiivse lugemise tehnikaid.

Väärtus. Ära loe raamatuid, mille teema sind ei huvita¹. Ära loe raamatuid, mida sa tahaksid olla lugenud, aga millest on ennast kohutavalt keeruline läbi närida.

Väga harva on midagi lugeda vaja. Olgu see uus juhtimisteooria õpik või mõne aine kohustuslik kirjandus, enamasti on sul võimalus mitte lugeda. Mis juhtuks, kui sa selle raamatu pooleli või lugemata jätaks, või internetist ainult kokkuvõtet loeks? Selle küsimuse esitamine aitab endale selgeks teha, mida lugemine sulle üldse annab (ja seega motivatsiooni tõsta), ja võib-olla aru saada, et tegelikult saad oma ajaga paremat teha. Kui raamatu lugemine on sinu jaoks kohustus, mitte viis areneda, saad hoopis teise kogemuse.

Üks tüütu erijuht on raamatud, mis tunduvad alguses head (näiteks sõbra soovituse või hea Amazoni arvustuse tõttu), aga kolmandikuni lugedes saad aru, et ei taha enam edasi lugeda. Ma olen erakordselt halb raamatute poolelijätja — sel on vist midagi pistmist minusse pea terve elu kasvatatud uskumusega, et lugemine on hea ja raamat tuleb alati lõpetada. Soovitus (sama palju mulle kui sulle): jäta raamatuid pooleli. Ei ole tõenäoline, et suudad raamatuid (mõnikord sõna otseses mõttes) kaane järgi nii hästi hinnata, et nad kõik väärivad lõpuni lugemist.

Impulsiivsus. Videod, arvutimängud, magamine, Facebook, virtuaalreaalsus, söömine — on palju asju, mida on mõnusam teha kui lugeda. Selleks, et sundida ennast lugema olukorras, kus paljud muud asjad on prioriteetsemad, tegin endale poolteist aastat tagasi Beeminderi eesmärgi lugeda vähemalt 10 minutit päevas.

Nüüd ei ole mul seda kirvest pea kohal (ega meeldetuletusi) vaja, kuna olen harjunud vabal hetkel raamatu kätte võtma. Harjumuse sissekujundamine aitab impulsiivsust vältida: proovi näiteks iga kord, kui tabad end sihitult internetist², raamat kätte võtta ja 5 lauset pooleliolevast kohast edasi lugeda — see võib tekitada piisavalt huvi, et tahad edasi lugeda, ja kui ei tekita, siis saad rahuga internetis olla teades, et vähemalt üritasid.

Kaugus. Naudi lugemise protsessi. Itsita valjult kohtades, kus autor oma huumorimeelel välja paista laseb. Naerata kõrvuni, kui sind juhitakse läbi elegantse mõttekäigu ägeda ideeni. Seo lugemisse emotsioonid, sest siis on väärtuslik juba raamatuga laua taga istumine, mitte ainult see hägune tulevik, kus oled 300 lehekülje võrra targem.

Efektiivne lugemine

Et mitte raisata aega lihtsalt uneledes lehtede pööramisele, tahame minimaalse ajaga saada raamatust kätte võimalikult palju infot — lugeda efektiivselt.

Suur osa minu nippidest sel teemal pärinevad Paul Edwardsi lühikesest (10lk) tasuta dokumendist How to Read a Book, mis võtab suurepäraselt kokku raamatutäie nõuandeid. Teen siin lühikese ülevaate; detaile ja selgitusi võid algallikast lugeda.

Raamatut ei ole mõistlik lugeda algusest lõpuni nii, nagu me tavaliselt filmi vaatame või muusikapala kuulame. Info omandamist saab lihtsamaks teha peatükkidest üle hüpates, raamatut edasi-tagasi sirvides ja pannes oma lugemistehnika teenima üht eesmärki: 1. avastada, 2. aru saada ja 3. meelde jätta, mida autor on öelda tahtnud.

Allolevad 11 nõuannet aitavad sul selle eesmärgi poole jõuda (need kehtivad eeldusel, et loed info saamiseks, mitte ajaviiteks).

1. Loe kõik läbi. Oluline on aru saada suurest pildist ja autori argumentatsioonist, mitte lugeda tingimata iga sõna³. Arvatavasti ei jää detailid niikuinii väga hästi meelde, seega sõnasta ja pane endale kirja raamatu kõige tähtsamad mõtted (siis ei pea tulevikus toetuma vaid oma mälule).
2. Otsusta enne alustamist, kui palju aega raamatule kulutad. Iga tegevusega kaasneb alternatiivkulu⁴. Kui fikseerid panustatava aja, saad ette ära otsustada, kui palju aega igale osale kulutada (sellest punktis 5). Lisaks aitab ajalise piiri panemine pikkade või keeruliste raamatute puhul toime tulla motivatsiooni tapva mõttega, et raamat ei saa kunagi läbi.
3. Otsusta, miks ja kuidas loed. Sellest rääkisin ka ülalpool: kui sulle on selge, mida lugemine sulle annab, siis naudid protsessi ja õpid rohkem. Kuidas lugeda: iga lõigu ja peatüki juures peaks peas torkima küsimus: mis on raamatu põhilised argumendid ja järeldused? Selle juures võib olla abi ettekujutusest, et oled arvustaja ja tahad aru saada, kas raamat on päriselt veenev või mitte.
4. Loe aktiivselt. Ära järgi alati autori väljamõeldud struktuuri ja lausete, lõikude või peatükkide järgnevust. Liigu raamatus ringi, et aru saada sulle olulisest. Loo oma peas pidevalt hüpoteese: “raamatu peamine point on…”. Edasi lugedes kinnita või lükka ümber loodud hüpoteese.
5. Loe kolm korda. See on kõige olulisem tehnika.
   • 1. Ülevaade ja avastamine. Kuluta 5-10% ajast (nagu punktis 2 otsustasid) tekstist ülevaate saamiseks ja põhiliste argumentide avastamiseks. Märgi üles kohad, mis tunduvad kõige olulisemad.
   • 2. Detailid ja arusaamine. Kuluta 70-80% ajast põhjalikuks arusaamiseks. Pööra rohkem tähelepanu esimesel lugemisel üles märgitud kohtadele.
   • 3. Meenutamine ja märkmete tegemine. Viimane 10-20% ajast kuluta kõige olulisemate osade meeldejätmisele ja nendest oma sõnadega lühikokkuvõtete tegemisele.
6. Keskendu infotihedatele osadele. Sisukord, pildid, joonised, tabelid ja pealkirjad sisaldavad rohkem olulist infot kui tekstilõigud. Samuti saad ära kasutada paljudes tekstides esinevat liivakellastruktuuri: lõigu alguses ja lõpus on kõige üldisem info, keskel aga kõige rohkem detaile. Sama struktuur kehtib ka raamatu, peatüki ja sektsiooni tasemel.
7. Tee märkmeid oma sõnadega. Olulisemates kohtades märgi oma mõtted üles. See aitab sisu meelde jätta ja hiljem tähtsaid kohti üles leida. Ära tee liiga palju märkmeid — siis pead pärast märkmeid vaadates läbi käima palju ebaolulist infot.
8. Uuri autori tausta. Inimesed, kes kirjutavad, on (nagu kõik teised) paljudel viisidel kallutatud. Õpi tundma ja võta arvesse autori tausta — senist tööd, elulugu ja temaga seotud organisatsioone (koolid, ettevõtted, riigid, ajalehed) — need on kõik jätnud jälje ta kirjutistesse.
9. Õpi tundma kirjatöö konteksti. Tihti on kirjatöö osa pikemast arutelust. Uuri, mis koolkonda autor kuulub, mille poolt argumenteerib ja kellega eri arvamusele jääb.
10. Ära loe pikalt järjest. Pikk lugemismaraton väsitab ära ja on palju vähem efektiivne kui lühikesed 1-tunnised sessioonid.
11. Kasuta erinevaid õpimooduseid. Mida rohkem eri viisidel saadud infot töötled, seda paremini see meelde jääb — räägi, kirjuta või joonista selle kohta, mida lugesid. Esita endale küsimusi sisu kohta ja vaidle mõttes autoriga. Kujuta ette, kuidas ise autori seisukohta kaitseksid.

Kõike ülalöeldut on raske ühekorraga rakendama hakata — lõimi need nõuanded aegamisi oma lugemisharjumustesse. Mida rohkem harjutad, seda loomulikumaks ja automaatsemaks see muutub ja seda rohkem kasu saad (mäletad: eesmärk on rohkem meelde jättes kiiremini lugeda). Natuke harjutamine teeb vähem algajaks. Palju harjutamist teeb meistriks.

Mida lugeda?

On väga raske mõõta kõigile raamatuid sama puuga — soovitus sõltub sellest, mis on lugeja taust ja mis talle parasjagu vajalik või põnev tundub. Minu lugemist ootavate (mitteilukirjanduslike) raamatute nimekirjas on praegu umbes 30 raamatut; nad on enam-vähem selle järgi prioritiseeritud, mis järjekorras plaanin neid lugeda. Kui keegi soovitab mulle mõnd raamatut, liigub see järjekorras üles; kui soovitusi koguneb samale teosele mitu, on see tugev signaal, et mul võiks teose lugemisest kasu olla⁵.

Kuna jaotan ise oma lugemisnimekirja eri kategooriatesse, siis annan sulle soovitusi samamoodi: soovitan raamatut eeldusel, et oled selle kategooria raamatutest huvitatud. Kõiki allpool olevaid raamatuid olen viimase kahe aasta jooksul ise lugenud. Panen raamatute taha esimese ettejuhtuva Amazoni lingi (mitte tingimata kõige odavama versiooni), aga päris paljud neist on Eestis (ka raamatukogudes!) kättesaadavad, üks (Yudkowsky) on täiesti vaba ja asjast huvitatud leiavad kindlasti raamatuid internetist tasuta.

Mõtteharjumuste muutmine

“Practical Ethics” (Peter Singer).

“Thinking in Systems” (Donella Meadows).

Nendel kahel raamatul on potentsiaali muuta su meelt väga paljudes asjades korraga, mistõttu väärivad nad eraldi alajaotust. “Practical Ethics” pani mind mõtlema oma väärtussüsteemi üle — mida ja miks väärtustan — ja üsna varsti pärast selle lugemist lõpetasin liha tarbimise (see teema moodustab raamatust ainult väikese osa). “Thinking in Systems” võib kaanekirjelduse järgi tunduda liiga abstraktne, et kasulik olla, aga sealt õpitud sõnavara ja viis maailma nägemiseks on muutnud mu suhtumist päris paljudesse küsimustesse ning aidanud näha mustreid kohtades, kus ma varem poleks suutnud neid tuvastada (aitäh, Kaspar, soovituse eest!).

Üldine eneseareng

“Harry Potter and the Methods of Rationality” (Eliezer Yudkowsky).

See ei ole tegelikult mitteilukirjandus. See on fan fiction: alternatiivuniversum, kus Harry on… vähem rumal. Raamat on väga meelelahutuslik, tohutult haarav⁶ ja minu jaoks palju parem kui originaal (Rowling on muidugi HP universumi loomisel tohutu töö ära teinud). Harry kasutab selles raamatus palju efektiivse mõtlemise tööriistu (olemata samas täiuslik) — aga see ei riku loo kulgu, pigem tõmbub suu kõrvuni Harry kohati ebainimlikku kavalust nähes. Oluline märkus: paljud ütlevad, et raamatu algus on palju halvem kui ülejäänu, seega kui sulle nii tundub, soovitan lugeda enne loobumist vähemalt 15 peatükki.

“Search Inside Yourself” (Chade-Meng Tan).

“What Every Body is Saying” (Joe Navarro).

Need kaks raamatut vaatavad eri nurkade alt kaht tihedalt seotud asja: keha ja mõistust. “Search Inside Yourself” kirjeldab ja selgitab palju tööriistu, kuidas keha (hingamist) tundma õppides mõistus ja emotsioonid paremini enda kasuks tööle panna. “What Every Body is Saying” selgitab, kuidas inimese sisemised tunded ja mõtted paistavad teistele keha peal välja. Mõlemad raamatud on parandanud mu oskust ennast ja teisi rohkem mõista ja seeläbi paremini suhelda.

Andmeteadus

“The Signal and the Noise” (Nate Silver).

Nate Silver, USA tuntuim statistikablogija, kirjutab läbi paljude eri näidete — pokkerist ja spordiennustustest maavärinate ja poliitikani — ennustamisest maailmas, kus ettemääratust on väga raske leida. Raamat ei sisalda ühtegi valemit⁷.

“Data Analysis: A Bayesian Tutorial” (Devinder Sivia).

See on üsna matemaatiline (või pigem statistiline) raamat Bayesi tõenäosusteooria kohta ning üks LessWrongi soovitusi sel teemal. Esimesed kolm peatükki annavad hea ülevaate bayesilikust mõtlemisest, selle matemaatilisest taustast ja ülekandmisest tavaellu. Ära lase sõnal “matemaatika” end hirmutada: kui pingutad, saad keskkoolimatemaatika baasil raamatust aru, samas on seal uut ka magistrikraadiga reaalteadlastele.

Äri, juhtimine

“First, Break All The Rules” (Marcus Buckingham).

“The Hard Thing About Hard Things” (Ben Horowitz).

Mõlemad raamatud on oma valdkonnas erilised.

“First, Break All The Rules” annab nõu inimeste juhtimiseks ja eriline on ta seepärast, et raamat põhineb tohutul andmehulgal, mitte ühe või kahe inimese isiklikul kogemusel (andmed pärinevad Gallupi tehtud uuringutest). Kasu saamiseks ei pea tingimata inimesi juhtima: sealt saadud põhimõtted aitavad mul endast paremini aru saada, endale kõige rohkem sobivat tööd otsida ja tuvastada, mis olemasoleva töö juures puudu on.

“The Hard Thing About Hard Things” vaatab ettevõtlust ja juhtimist teisest küljest: kuidas tulla juhtides toime tunnetega, näiteks olukorras, kus su firma on kokku varisemas, töötajad usu kaotanud ja raha lõppemiseni aega paar päeva. Horowitz põrmustab illusiooni, et idufirma juhtimine on jalutuskäik pargis, ja kirjutab muuhulgas unetutest öödest ja paanikahoogudest ärevate sündmuste eel. Kõige selle juures saab raamatust ka praktilist nõu juhtimiseks (kuigi mitte nii tugeva statistilise jalgealusega kui Buckinghami raamatust).

Muu

“Elon Musk: Tesla, SpaceX, and the Quest for a Fantastic Future” (Ashlee Vance).

“The Last Lecture” (Randy Pausch).

Elon Musk on — parema väljendi puudumisel — maailma kõige kõvem vend. Ta on asutanud mitu üle-miljardi-väärt ettevõtet ja tegeleb (edukalt) probleemidega, mida keegi seni lahendada ei julgenud või suutnud: kosmosetransport, elektriautod ja taastuvenergia. Raamat annab natuke vihjeid selle kohta, kuidas Musk mõtleb ja opereerib. Võib-olla eelistad raamatu asemel blogi Wait But Why — seal on Muskist raamatu mõõtu blogipostituste sari.

Randy Pausch, Carnegie Melloni arvutiteaduse professor, sai teada, et tal on vähi tõttu veel vaid paar kuud elada, andis oma elu viimase loengu ja võttis selle loengu kuues peatükis kokku. “The Last Lecture” väärib minu jaoks tähelepanu, sest see on sureva mehe kokkuvõte ta elu õppetundidest ja paneb paratamatult mõtlema, mida ise samas olukorras ütleksin ja teeksin.

Kokkuvõte

Lugemine on väärtuslik. Selleks, et mitte tunda ennast halvasti raamatute vältimise pärast, proovi aru saada oma motivatsioonist — miks on lugemine väärtuslik? — ja kasuta vastust, et kasvatada eneses (väga lihtsaid nippe kasutades) superefektiivset lugejat.

Et lugeda mu mõtteid järgmisest postitusest, liitu uudiskirjaga:

Leave this field empty if you're human:

 

Kaanepilt: Daniel Go, avaldatud litsentsi CC BY-NC all. Originaali on siin modifitseeritud.

Postituse 2. peatükk (Efektiivne lugemine) on avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA 4.0 all.

Jaga:

1. Tahaksin suure kaevandusveokiga kallata 30 tonni kive kooli kohustusliku kirjanduse kapsaaeda.
2. “mul on igav” ei ole legitiimne põhjus Facebookis olla, “ma pean Martinile ütlema, et ma ei jõua pühapäeval temaga kokku saada” on (kuigi viimase jaoks sobib Messenger paremini)
3. Järjekordne asi, mida vist koolis valesti õpetatakse.
4. Saamata jäänud kasu alternatiivsetest tegevustest, milleks oleksid võinud seda aega kasutada. Näiteks magistrikraadi alternatiivkulu on kaks aastat töökogemust ja palka (eeldusel, et töötaksin mõnes ettevõttes), kinos pooleteisttunnise filmi vaatamise alternatiivkulu on trenn, mida võinuksid sama ajaga teha. Täpsemalt Wikipedias.
5. Muide, teen sama ka muude asjadega: olen viimase aasta jooksul saanud vähemalt neljalt eri inimeselt soovituse vaadata briti telesarja Black Mirror ja nüüd võtsin soovitusi kuulda.
6. Kui seda lugesin, siis olin ninapidi Kindle’is iga söögikorra ajal ja igal vabal hetkel, mil vähegi jaksasin.
7. Stephen Hawking kirjutas A Brief History of Time’is, et ta toimetaja hoiatas teda valemite kasutamise eest — iga valem poolitavat lugejate arvu.