Rubriik: eesti keeles

Järgnev postitus põhineb peamiselt asjadel, mida kuulsin ja mõtlesin 20.04.2017 Riigikogus toimunud Tallinn-Helsingi püsiühenduse toetusrühma avaüritusel. Paljud joonised pärinevad ürituse slaididelt ja on lingitud vastavasse kohta videos, mis on kättesaadav YouTube’is.

I Hiljuti Tartus toimunud tõepõhjahäkatonil arutasin osalejate ja mentoritega küsimust: kuidas leida tõtt? Kui meil on konkreetne küsimus, näiteks “kas kofeiini tarbimine on sinu jaoks hea“, siis kust leiaksime infot, mis oleks täielik ja kallutamata? (Kui tahad laiemat ettekujutust mingist alast, annab head juhised LW artikkel “Scholarship: How to Do It Efficiently“.)

Eelmisel nädalal ei jõudnud ma haiguse tõttu pikemat postitust kirjutada, aga neljapäeval (20.04) kl 18 osalen Tallinnas efektiivse altruismi (EA) teemalises paneeldiskussioonis — tegu on minu teada esimese korraga, kus EA-d Eestis avalikult käsitletakse, seega tõotab tulla põnev.

Hiljuti oli meedias juttu asendusteenistuse kvaliteedist. Kuna mõtlesin samale teemale paar aastat tagasi palju (enne tervislikel põhjustel vabastuse saamist), on teema mulle hingelähedane. Seaduse kohaselt saab asendusteenistust läbida asutustes, mis kuuluvad ühte kolmest kategooriast: a) sotsiaalteenuse osutaja juures, nt hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused b) õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, nt […]

Paar aastat tagasi otsustasin, et andmetega tegelemine on pikaajaliselt mõistlik: esiteks tundus see mu olemasolevate kalduvustega sobivat, teiseks tundus masinõppe kontseptsioon mulle äge ja võimas ja kolmandaks tundus, et tegu on tulevikus aina olulisemaks muutuva alaga. Tagantjärele tundub objektiivselt — töö- ja koostööpakkumiste ja üldise huvi põhjal –, et mu valik oli õige. Arvan, et […]

Tüüpiliselt tõuseb sissetulek elu jooksul: karjääri edenedes ja oskuste kasvades oleme tööjõuturul rohkem väärt. Seetõttu peaks rahaline olukord vanusega ka aina paremaks minema: suurem sissetulek tähendab rohkem sääste, rohkem investeeringuid ja rohkem finantsturvalisust. Kasvavale palgale töötab aga vastu elustiilipuhitus (lifestyle bloat): kulude automaatne kasv koos tulude tõusuga. Kui töökohta vahetades tõuseb palk 1500€ pealt 2000€ peale, […]

Kirjutasin uue eakuse rahvakogu korraldajate palvel arvamusartikli. Ennustamine on raske, eriti tuleviku ennustamine. See Taani ütlus võtab hästi kokku idee, et tagantjärele tark olla on kerge, aga tulevikku ette teada pea võimatu. Võib-olla paneb just see teadmatus meid tulevikust mõtlemist vältima – kui teelahkmel tuleb valida kümne raja vahel, on lihtsam hoopis maha istuda ja […]

Doug Lemov käis hiljuti EconTalkis oma uuest raamatust rääkimas ja kuigi raamat ise tundub liiga spetsiifiline, et seda põhjalikult lugeda tahaksin, sain sealt ühe väga olulise mõtte, mida allpool tutvustan: päheõppimine pole mõttetu.

Üht EconTalki podcasti kuulates tekkis mul huvi IQ kohta natuke rohkem uurida. Kõigile, kes kivi all on elanud: IQ skaala on loodud, et hinnata inimese intellekti standardiseeritud testide abil. Postituse peamine allikas on Wikipedia, seega kohanda loetu usaldusväärsust vastavalt üles või alla.

Riikides, kus taimetoitlaste arvu on uuritud, on neid tüüpiliselt 2-6% (taimetoitluse täpne definitsioon sõltub neis uuringutes riigist). Euroopa riikidest on Austria, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi esirinnas — seal küündib taimetoitlaste suhtarv 10%-ni. Teine uuring USA kohta leiab, et lihavältimise põhjus on (näidatud protsendil vastanutest): 69% tervis 68% loomade kaitse 63% vastikus loomsete toodete vastu 59% keskkonnakaitse 52% maitse-eelistused Olen […]