eesti

There are 12 posts tagged eesti (this is page 1 of 2).

Riigieksamite edetabelite metoodika ei ole eriti robustne

Ükskõik millise analüüsi metoodikas on võimalik kahelda, aga üks kasulik küsimus on: kui palju muutuksid tulemused, kui metoodikat veidi muuta?

Postimehe tehtud koolide pingerida riigieksamitulemuste põhjal teeb mitu eeldust, muuhulgas selle, et kõik kolm ainet on võrdse kaaluga (seal on veel mitu subjektiivset otsust, näiteks inglise keele tulemuste arvessevõtmise metoodika, aga jätame nad praegu kõrvale). Mis juhtub, kui varieerime eri ainete kaale?

Võtsin Postimehe tabeli ja simuleerisin 500 korda, milline oleks edetabel, kui võrdsete kaalude asemel kasutame juhuslikke kaale (ühtlane jaotus [0, 1], normaliseeritud nii, et summa oleks konstantne). See peaks näitama, kui robustsed on tulemused variatsioonidele metoodikas.

Graafikul on x-teljel Postimehe järjekorranumber ja y-teljel iga kooli jaoks 500 simuleeritud järjekorranumbrit. Iga joon on üks simulatsioon. Mida rohkem iga kooli simuleeritud järjekorranumber vertikaalselt laiali määritud on, seda rohkem muudab täpne metoodika selle kooli edetabelikohta.

Edetabeli tipp — nii esimesed 5 kohta — eriti ei varieeru. Sealt edasi läheb asi aga kiiresti palju kirjumaks: enamiku koolide koht varieerub u 20 võrra ja mõnel koguni 100 kohta 120-st! (Väga suur variatsioon tekib, kui koolil on üks eksamitulemus erakordselt hea või erakordselt halb võrreldes sama kooli ülejäänud kahe tulemusega.)

Ma ei ütle, et kui eesmärk on koole järjestada, siis see metoodika on täiesti mõttetu. Pigem tahaksin, et selliste pingeridade juures antaks ligikaudne usaldusvahemik, mis küll tihti näeks välja umbes “kool X asub vahemikus 30-80”, aga see annakski õige ettekujutuse edetabeli usaldusväärsusest.

Graafikud: Eesti palgajaotus ja palgalõhe

Riigi kodanike palk näitab midagi olulist riigi kohta: näiteks saab iga eestlane võrrelda, kas ta teenib teistest eestlastest rohkem või vähem. Uudistes, raportites ja igasugustes analüüsides räägitakse enamasti keskmisest palgast ja kuigi aritmeetiline keskmine on kõigile selge tõlgendusega arv, ütleb see palgajaotuse kohta väga vähe.1 Paljudes olukordades on keskmise palga vaatamine sama kasutu nagu ütlemine, et keskmisel inimesel on pool peenist ja üks rind.

Milline on siis Eesti palgajaotus? Guugeldades “eesti palgajaotus” on esimene tulemus palgajaotustest, mida tegin Bondora avalikke andmeid analüüsides. Delfi Ärileht on küll natuke kirjutanud keskmise ja mediaani erinevusest, aga täielikku jaotust ei suuda ma internetist leida. Sellepärast teen täna väga lühikese postituse Eesti palgajaotusega, et see oleks kuskil internetis olemas, ja jätan interpreteerimise mõneks teiseks korraks.

Siin ta on (2014. aasta andmetel):

Continue reading →

“Kuidas Zürich siis on?”

Käin keskmiselt iga pooleteise kuu tagant Eestis, tavaliselt paariks päevaks kuni paariks nädalaks. Iga kord kohtun vähemalt 5 inimesega ja iga kord küsib vähemalt üks neist, “kuidas Zürich siis on?”. Mul pole midagi selle küsimuse vastu, aga tavaliselt on mul mõtlemiseks aega pool sekundit ja vastamiseks neli, seega ei ole mu vastus väga informatiivne. Üritan siin postituses anda natuke parema vastuse kui “suht normaalne”.

Continue reading →

Natuke rohkem vestlust ja natuke vähem vaidlust, palun

(Kirjutan jätkuvalt ebaregulaarselt.)

Vaatasin eelmisel nädalal kogemata presidendikandidaatide debatti ETV-s ja, nagu pea alati poliitikaga kokku puutudes, oksendasin endale natuke suhu1. Ma üritan propageerida maailmast võimalikult täpset arusaamist ja see sisaldab ka enda eksiarvamuste muutmist. See on üks põhjus, miks selliste teledebattide formaat on halb: eesmärk ei ole tõde või kõige paremat lahendust välja selgitada, ega isegi lihtsalt ühelt poolt võimalikult veenvalt argumenteerida2, vaid lihtsalt rahva jaoks võimalikult hea välja näha. See tähendab muuhulgas, et kui kandidaat X vastab saatejuhi küsimusele, siis ta tegelikult ei vasta, vaid alustab pooleteist minuti pikkust tiraadi täiesti mitteseotud teemal.

Aga ärme lase end praegu sellest jurast häirida — ma tahan rääkida ühest põhimõttest: igaüks teeb enda arvates õiget asja. Selle mudeli all näeb maailm välja palju vähem hirmus, näiteks:

Continue reading →

Me kõik jääme vanaks

Teadaanded:

  • See postitus kattub enam-vähem sellega, mida rääkisin eelmisel nädalavahetusel toimunud Arvamusfestivali #selfie2050 arutelul, seega kui olid seal kohal, pole siin sinu jaoks palju uut.
  • Tänane postitus hilineb, kuna olin terve eelmise nädalalõpu haige ja otsustasin kirjutamise asemel paranemisele keskenduda ja lükata kirjutamise tänasesse, kus pidin 6 tundi Riia lennujaamas ootama.
  • Kuna täna algab mul nädal aega kestev eksamisessioon ja pärast seda liigun ebaregulaarselt Eesti, Šveitsi ja veel paari riigi vahel, postitan ilmselt septembri keskpaigani vähem regulaarselt.
  • Lõpetasin täna hiina kirjaniku Liu Cixin’i ulmeraamatu “The Three-Body Problem“, mis oli mitmest küljest huvitav (aitäh Kristjanile soovituse eest!). Esiteks on see vist esimene mitte-lääne kirjaniku raamat, mida olen lugenud. Teine ja palju olulisem tagajärg: see raamat pani mind eneselegi teadmata palju rohkem hindama reaalteaduste ilu — kui tavaliselt saadan oma meilikasti jõudva Quanta Magazine’i peamiselt (populaar-)matemaatikale, füüsikale ja bioloogiale keskenduva uudiskirja pärast lühikest pealevaatamist arhiivi, siis nüüd hindan neid artikleid palju rohkem — näiteks sellest, miks lindude silmad on (matemaatiliselt ja praktiliselt) palju paremad kui inimestel. Alustan triloogia teise osaga ASAP.

Võib-olla juba tead, et praegu 20-ndates ja 30-ndates olevad inimesed ei hakka riiklikku pensioni saama, vähemalt mitte praegusel kujul. Statistikaameti kõige realistlikuma1 prognoosi järgi kahaneb Eesti elanikkond aastaks 2040 umbes 100 000 inimese võrra. Kui põhjalikumat dokumenti lugeda, on pilt veel karmim: kui praegu on iga pensionäri2 kohta neli tööealist3, siis aastal 2040 on ühe pensionäri kohta kaks ülalpidajat. Sõnum on minu arvates päris selge: praegused 20-50 vanuses inimesed mingit arvestatavat riiklikku vanaduspensioni ei saa.

(Kogu see arutelu baseerub eeldustel, et aastal 2050 on a) inimkond olemas, b) Eesti riik olemas, c) majandus näeb välja enam-vähem sarnane praegusele4 ja d) ei ole veel juurutatud kodanikupalka, mis muudaks pensioniskeemid mõttetuks. Need eeldused, eriti c) ja d), ei ole väga kindlal alusel, aga teema väärib sellegipoolest arutamist.)

Continue reading →

Teomeeter: kommenteeritud väljaanne

Teomeeter on uus veebikeskkond, kus… mul on raske lühidalt kirjeldada, mida seal tehakse. Põhimõtteliselt on seal hunnik erinevaid lubadusi — näiteks “Jätan jalgratturist mööda sõites talle piisavalt ruumi.” –, mille juures saab klikkida “mina ka”, mis tähendab, et lubad ise samamoodi teha. Lubadused on grupeeritud teemadesse ning esimesena (ja seni ainsana) on seal liiklusteemalised lubadused; järgmisena on plaanis alkoholiteemalised.

Continue reading →

78 põhjust eelistada Eestit

Eelmises postituses küsisin, miks peaks keegi eelistama elukohana Eestit välismaale, kui mujal on nii palju asju paremini — kliimast sissetulekuni. Ootasin, et saan 5-10 vastust, aga lõpuks kirjutas mu Facebooki postituse alla, blogipostituse kommentaaridesse ja isiklikult meili/sõnumiga 26 inimest. Võtan siin kokku põnevamad argumendid, mida neilt kuulsin — ka need, mille veenvuses ma tingimata kindel pole, seega loe kriitiliselt. Lisaks on järgnev kallutatud: postitus keskendub rohkem põhjustele Eestit eelistada kui tasakaalustatud analüüsile, mis on parim elamispunkt maailmas.

See pealkiri võib kõlada nagu clickbait, aga umbes nii palju põhjuseid eri inimestelt kokku sain (arvestades ka kordusi).

Continue reading →

Alkohol, tubakas ja muud narkootikumid

Tänane postitus tuleb lühike, sest tahan edasi anda täpselt ühe idee.

Kui olin kolmandas klassis, osales mu kool Ole normaalne projektis, mis tähendas, et aeg-ajalt tuli klassi ette mundris politseinik ja rääkis erinevatest olulistest teemadest: politseitöö, liiklus, diskrimineerimine, vägivald, alkoholism, uimastid, pürotehnika ja avalik transport (see list pärineb projekti kodulehelt — ma ise nii detailselt ei mäleta). Mulje, mille need tunnid mulle jätsid, oli enam-vähem “alkohol on paha, suitsetamine on paha, narkootikumid on väga-väga pahad ja ohtlikud”.

Mulle tundub, et Eesti ühiskonna praegune suhtumine meelemürkidesse on sarnasel tasemel. Me jaotame nad kahte kasti: pahad-aga-lubatud (alkohol, tubakas) ja väga-pahad-ja-keelatud (kokaiin, GHB, kanep, fentanüül jms). Aga kas oled kunagi peatunud, et mõelda: miks on ainult alkohol ja tubakas legaalses kastis?

Continue reading →