Milline on hea karjäärinõu?

Mu blogi lugedes võib jääda mulje, et olen oma tuleviku osas kõik olulised otsused ära teinud ja eesmärgid ära sõnastanud; nüüd on vaja vaid nende suunas optimeerida. Võib-olla elan (mitte tahtlikult) kirjutades, esinedes või lihtsalt inimestega rääkides sisse rolli: see on Taivo, kel on kunagi olnud vaja raskeid otsuseid teha, aga nüüd on kõik korras. Ilmselgelt ei ole mu tulevik tegelikult nii valmis planeeritud.

Iga mõne aja tagant mõtlen järgi, mida pikas perspektiivis teha tahan. Kuna selline mõtlemine on raske, panen otsuse vahemällu — kui ma peaksin voodist väljasaamiseks igal hommikul pika mida-ma-oma-tulevikuga-teen-mõttekäigu läbi tegema, ei saaks ma midagi tehtud. Ma ei tee seda plaani järgi kalendri meeldetuletuse peale, mind ajendavad pigem emotsioonid: suur sisemine ebakindlus ja oma senises plaanis kahtlemine. Unetult voodis vähkremine ja oma tuleviku pärast muretsemine ei ole aga eriti produktiivne. Kuidas siis struktureeritumalt oma karjäärist mõelda?

Minu teada parimat karjäärinõu annab 80,000 Hours — organisatsioon, mis teeb põhjalikku uurimistööd — võtab kokku seniseid uuringuid, analüüsib andmeid ja viib ise läbi intervjuusid –, et anda nõu, kuidas inimesed saaksid teha kõige paremaid karjääriotsuseid (nimi tuleb sellest, et tüüpilise inimese karjääris on 80 000 tundi). Teadus- ja andmepõhisuse ning meetodite avatuse tõttu usaldan seda organisatsiooni palju rohkem kui suvalist karjäärinõustajat. Nende üldised soovitused on väga lühidalt järgmised (kui sellest teemast palju mõtled,soovitan väga tugevalt allikat ise lugeda).

1. Proovi eri asju. Ilma katsetamata on raske teada, mis alal või ametis hea oled. Samamoodi saab katsetada, kas sulle sobib rohkem idufirma või suurfirma kultuur (või midagi vahepealset); kas avalik või erasektor; kas väga tehniline (nt programmeerija) või rohkem suhtlemist nõudev töö (nt analüütik); kas juhtimine või omal alal väga heaks spetsialistiks saamine; kas palju loovust nõudev töö või pigem rutiin.
2. Omanda paindlikke oskusi ja tutvusi — selliseid, millest on kasu paljudes võimalikes tulevikustsenaariumides. Näiteks on üsna kindel, et (andme-) analüüsioskus, kirjutamisoskus, esinemisoskus jpm tehnilised ja mittetehnilised oskused on kasulikud pea igal alal.
   Isiklike tuttavate osas mõtle samamoodi: mida mitmekesisem on su tuttavate ring, seda tõenäolisem, et kunagi neilt vajadusel abi saad. Ma ei soovita muidugi valimatult oma visiitkaarti inimestele jagada — pigem otsi inimesi, kellega sul midagi ühist on ja naudi sisulist sidet nendega¹.
3. Kui hoolid maailma positiivses suunas muutmisest, otsi alasid, kus su mõju kõige suurem on. Kaudne töö on tihti efektiivsem kui otsene töö mingi probleemi kallal: kui suudaksid näiteks lobi tehes panna Eesti riigi annetama 100 000 eurot efektiivsetele heategevustele, on su mõju suurem kui ise Aafrikas kooliehitustel telliseid ladudes².
4. Tegele kõige olulisemate probleemidega: nendega, mis a) on skaalalt suured, b) ei saa praegu väga palju tähelepanu ja c) on muudetavad. Minu meelest on siin hea näide Elon Musk: nii elektriautode massidesse viimine kui kosmosetransport vastasid nendele tingimustele. Enamikul meist ei ole ressurssi, et pumbata miljoneid idufirma ehitamisse, aga väiksemal skaalal saad sama teha — kasvõi töötades ettevõtetes, mis lahendavad sinu arvates mingit olulist probleemi.
5. Tööta alal, kus sul on potentsiaali väga heaks saada. Mõnele alale võib olla sinu taustaga ja annetega lihtsam siseneda. Üks hea suurandmetel põhinev juhtimisraamat soovitab parimate tulemuste saamiseks arendada töötajates nende tugevaid külgi, mitte nõrkusi. Samadel andmetel põhinevat testi oma tugevuste väljaselgitamiseks saab igaüks internetis 15 dollari eest teha. Minu jaoks oli see test hea investeering — olen oma tegevust selle põhjal oluliselt muutnud.
6. Kohanda oma plaani vastavalt uuele informatsioonile, mida oled saanud. Kui oled eri asju proovinud, uuenda oma kaarti vastavalt sellele, mida kogesid, ja saadud infole toetudes uuenda oma strateegiat.

Muide, suur osa eelnevast kehtib ka ülikooli ja eriala valides (ja 80,000 Hours räägib sellest ka). Lisan mõned praktilised nõuanded oma kogemusest (need on ka meeldetuletused mulle endale):

• Kui oma tulevikule mõtlemine tundub väsitav, siis tuleta endale meelde, et vales suunas kihutamine on palju hullem kui õiges suunas rahulikult liikumine. Bakalaureuse esimesel aastal oli mu eesmärk võimalikult kiiresti lõpetada, aga see tähendas järeleandmisi selle osas, milliseid aineid võtsin ja kui hästi neid tegin. Nüüd kulutan teadlikult palju rohkem aega selleks, et kaaluda ja katsetada tavapärasest erinevate asjade tegemist.
• Kui oled mingi otsuse ära teinud, pane see lühidalt koos argumentidega kindlasse kohta kirja. Otsus ei ole muidugi lõplik — uue info saabudes saad oma otsust muuta –, aga on oluline, et sul oleks jälg oma kunagisest mõttekäigust. Nii ei pea sa samu vaidlusi (akadeemia vs tööstus, Eesti vs välismaa jne) oma peas kordama.
• Tuleta endale meelde, et kogemus on oluline. Olen oma ambitsioonikuses (või naiivsuses?) mõelnud, miks ma ei võiks alustada kohe mõnest ägedast väga vastutusrikkast tööst³, aga siis tuletan endale meelde, et kasvõi aasta erialast töökogemust võib anda palju rohkem kui ülikooliharidus⁴.

Lõpuks soovitan vaadata 80,000 Hoursi ühe asutaja TED-kõnet sellest, miks ei tasu karjääri planeerides “järgida oma südant”, nagu paljud soovitavad.

Kaanepilt: Lotus Carroll, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all. Originaali on siin modifitseeritud.

Jaga:

1. Sõnal networkimine on halb maik, sest see tundub kui professionaalne prostituutlus — inimestega tuttavaks saamine ainult selleks, et neid ära kasutada. Nagu Keith Ferrazzi kirjutab, ei ole see õige lähenemine. Kui leiad kedagi, kellega ajaveetmist päriselt naudid ja mingit ühist huvi jagad, annab suhe mõlemale poolele palju rohkem.
2. See muidugi ei tähenda, et Aafrikas majade ehitamine oleks mõttetu — kindlasti mitte. Lihtsalt leidub tegevusi, mis on veel suurema mõjuga.
3. s.t. miks mind sellisele tööle ei võetaks — see on ju ebaaus! Ma suudaks peaaegu ükskõik mille ära õppida!
4. Rõhutan sõna võib — kaalukauss võib mõnel alal ka ülikooli kasuks olla, või nõutakse töötajatelt rangelt mõnd kraadi/kvalifikatsiooni (näiteks meditsiinis).