Meditatsioonidest Naval’i postituse ümber (eriti punkt 5).
Mul on vahetu mõju maailmale. Korjan tänavalt tüki prahti üles ja ümbritsev keskkond on ilusam.
Vahetu mõju ei skaleeru: kui ka paneksin terve päeva tänavate koristamisele, ei jõuaks ma tehtud rohkem kui paar kvartalit kodu ümber. Kullerina pakke kohale vedades jõuaksin tehtud paarkümmend pakki. Kui kontrolliksin inimeste dokumente, siis saaksin verifitseerida tuhatkond inimest.
Kui tahan maailma võimalikult palju mõjutada, pean otsima viise, kuidas oma mõju kordistada. Inglise keeles on hea termin leverage, mis vihjab mehaanikale: kangi (lever) ja toetuspunktiga suudan liigutada palju suuremat koormat. Kangi pikkusest sõltub, kui suure kordistaja lihasjõule saan; leverage tähistab seda kordistajat. (Füüsik minus tahab siin märkida, et suurenev jõud pole tasuta: energiakulu jääb samaks, kuna vajalik nihe suureneb.)
Mis on elus kangutusjõu kordistajad?
1. Inimesed
Sirgjooneline viis inimesi mõjutada on käskida alluvatel midagi teha. See annab ainult natuke kordistust, sest juht peab siis ikkagi keskenduma tiimi tegevusele ja pidevalt uusi ülesandeid andma. Parema maiguga variant on jõuda punkti, kus tiim opereerib minu kohalolekuta sama hästi kui minu juhendamisel. See on nagu Taivo-programmi installimine tiimi sisse: see mõjutab neid alati sõltumata, kas Taivo on parasjagu kohal ja keskendumas või näiteks magab kodus.
Mu prügikorjamise näites tähendab lihtsaim lähenemine, et korraldan talguid ja vean inimesi endaga koos loodust koristama. Sel on vahetu mõju. Suurema kordistaja saaks, kui tekitaksin neile harjumuse tänaval tühja jäätisepakendit nähes see üles korjata ja prügikasti panna. Veel suurem kordistaja oleks mul, kui haldaksin gruppi inimesi, kes organiseerivad selliseid talguid ise.
2. Kirjutamine
Ma olen pungas.ee blogisse kirjutanud umbes sada blogipostitust. Alguses ringlesid teemad produktiivsuse ja enesearengu ümber, aga ma pole tegelikult kunagi suutnud sõnastada ühte keskset teemat. Üldhariduskool, kofeiin ja tõenäosusteooria lihtsalt ei mahu kergesti ühisnimetaja alla.
Laialivalgumine on turundaja õudusunenägu, sest palju lihtsam on turundada näiteks blogi, mis keerleb idufirmades praktiliste masinõppesüsteemide ehitamise ümber või räägib meestele vegantoitumisest. Väga selge konks või silt aitab blogi väärtust väga efektiivselt edasi and, mis teeb omakorda viraalse leviku lihtsamaks.
Selle blogi väärtus lugejatele ei ole enamasti üksikutes esseedes. Mulle on tänaseks kümned inimesed öelnud, et neile meeldib mu blogi, aga kui küsin spetsiifiliste postituste kohta, ei oska nad ühtegi eriti välja tuua. Veider, aga nüüd oskan seda selgitada. Mu blogi põhisisu ei ole mitte nõuanded või järeldused, millest kirjutan. Väärtuslik on ridade vahelt läbi paistev muster, kuidas Taivo mõtleb ja käitub. Seda üldistust on üksiku postituse põhjal raske teha ja üksikud postitused ei olegi nii olulised; paistma hakkab hoopis see lõng, mille otsas kõik kirjutatu ripub.
Üks-ühele suheldes on seda lihtne kogeda. Mida rohkem inimesega aega veedan, seda paremini saan tema mõistuse iseärasustest aru ja suudan endasse installida tema programmi, tema häid ja ilmselt ka halbu mustreid.
Kirjutamine aitab skaleeruvalt üks-ühele suhelda. Originaalis hakkasin pungas.ee blogi kirjutama, kuna kogesin tihti järgnevat olukorda. Seletan mingit ägedat ideed sõbrale. Seletan teisele sõbrale. Seletan kolmandale, neljandale, kümnendale. Ise olen juba täiesti tüdinud — aga ahaa! miks ma seda lihtsalt kirja ei pane ja kõigile linki ei saada?
Kirjutamise võib asendada mõne teise meediumiga. Youtube’i videod, Instagrami pildid, raamatud, kunstinäitused, teatrilavastused, blogipostitused, taskuhäälingud (podcast’id) — neil võib olla tohutu kordistus. Minu vaikimisi meediumid on kirjutamine ja avalik esinemine; parim meedium sõltub eesmärgist.
Minu elu tugevalt mõjutanud isiksustest olen kohtunud väga vähestega. Richard Dawkins (raamatud), Richard Feynman (biograafiad), Scott Alexander (blogi), Gary Vaynerchuk ja Jordan Peterson (Youtube’i videod), Russ Roberts / EconTalk ja Y Combinatori ning Andreessen Horowitzi inimesed (taskuhäälingud), praegu Naval Ravikanti blogipostitus… Olen installinud endasse jupikese neist ning paljudest teistest mõjutajatest. See on sõna “influencer” siiras tähendus.
3. Tarkvara
Kui ülalpool olen kasutanud programmide installimist metafoorina, siis nüüd sõna otseses mõttes.
Kui panen teistele kasutamiseks üles tarkvara, siis loon midagi, mis täiesti automaatselt ja ilma minu sekkumiseta mõjutab teisi inimesi. Lihtne (mitte minu loodud) näide on kalkulaator, mis aitab konverteerida netopalga, brutopalga ja tööandja kulu vahel. Selle autor uuris välja loogika, kuidas neid arvutusi teha, ja selle asemel, et iga soovija jaoks protsess käsitsi läbi teha, pani ta internetti üles tüki endast, mis rakendab seda loogikat automaatselt.
Ma pole varem eriti mõelnud, et tarkvara on justkui Taivo jätk maailmas, aga see on ilmselge. Võtan vist tarkvara ehitamise oskust liiga enesestmõistetavalt. Otsuste automatiseerimine, millega oma karjääris olen kõige rohkem tegelenud ja mis on sisuliselt kogu praktilise tehisintellekti domeen, on just sellepärast mulle põnev: võtta mingi inimene, näiteks verifitseerimisspetsialist või robotioperaator, ja siis luua tarkvara, mis teeb samasuguseid otsuseid. Tarkvara, mis paljundab selle inimese mõju väljapoole temast endast.
Temposeadmine
Üks hoiatus mulle endale: kordistamisega peab ettevaatlikult liikuma. Kui üritaksin tühjalt lehelt alustades tekitada organisatsiooni, mis koordineerib gruppe, kes organiseerivad talguid, kus koristatakse prügi, siis see ilmselt kukuks läbi. Iga samm eemale otsesest mõjust võib selle efekti nõrgemaks teha, samamoodi nagu usaldus lähedase sõbra vastu võib olla suur, aga sõbra sõbra sõbrale ma autot ei laenaks.
Otsesest mõjust vaikselt aina suurema kordistuse suunas liikumine nõuab valdkonnast arusaamist, mis võtab aega. Tundub loomulik, et pärast paari või paarikümmet talgupäeva on kõigil osalistel juba iseenesest tekkinud harjumus prügi märgata ja ehk isegi mõtted järgmiste talgude organiseerimisest.
Kui enamik inimesi kuhugipoole eksivad, siis pigem jäädakse kinni otsesesse mõjusse ja ei otsita piisavalt kiiresti suuremat kordistust. Mina mitte. Mulle meeldib üldistamine ja strateegiliselt mõtlemine ja kaldun sellesse liiga vara.
Lai vs. sügav mõju
Kogu eelnev jutt ei tähenda, et hea on taga ajada ainult laia mõju, näiteks suurt inimeste arvu. Sügav mõju – väikesele arvule inimestele, aga igaühele hästi tugevalt – võib samuti palju anda. Viimase poole aasta jooksul olen õppinud andma ja vastu võtma üks-ühele mõju, näiteks suhtes sõbraga. Selle skaala on väike, aga väärtus suur.
Tegelikult võib vahetu mõju väga efektiivne olla, kui seda rakendada inimesele, kellel endal on väga suur mõju – näiteks presidendile või edukale ettevõtjale. Samas on sellises positsioonis inimesed kõige ettevaatlikumad ning neid on keeruline mõjutada.
Kangi pikendamine, mõju kordistajate suurendamine — tundub, et sinnasuunas on hea püüelda. Kõik vaimsed ja füüsilised võimed aitavad hetk-hetkelt maailmas midagi ära teha, aga ilma kordistajateta on saavutuse piiriks keha piir. Sealt edasi liikumiseks peab aina paremini tükke endast jätma väljapoole oma keha ja teadvust.
Ma aiman siin seost spirituaalsete kogemustega — näiteks tundega, et kõik inimesed ja kogu maailm on üks — aga see on teema teise kirjatüki jaoks.
Aitäh kommentaaride ja arutelude eest sel teemal: Kaur Korjus, Henri Rästas, Gretlin Prukk, Jane Ojasalu.
Jaga:
