in eesti keeles

Mul on juba pikemat aega olnud plaanis kirjutada paarist väiksemast teemast, mis seotud enda süstemaatilise arendamisega: a) enda motiveerimine, b) vaimse võimekuse optimeerimine, c) oma produktiivsuse süstemaatiline tõstmine. Kuna igaühel nendest teemadest on minust paremini informeeritud inimesed põhjalikult kirjutanud, siis teen enesearengu postituste sarjas kokkuvõtte üsna lihtsatest teadmistest ja harjumustest, mis on aidanud minu elu paremaks teha. Esimene teema on kõige olulisem: motivatsioon ehk tahtmine teha.

Motivatsiooni komponendid

Pean ennast pigem laisaks inimeseks, aga mulle on päris mitu tuttavat öelnud, et olen üks motiveeritumaid inimesi nende suhtlusringkonnas. Võib-olla on tegu rahuldamatu sooviga olla veel rohkem eesmärgile suunatud… igal juhul on minu jaoks kõige paremini motivatsiooni tekkimise ja puudumise põhjused kokku võtnud Luke Muehlhauseri postitus Less Wrongis, mis annab suurepärase ülevaate motivatsiooniteemalise teaduse hetkeseisust.1

Lühidalt öeldes tekib motivatsioon nelja komponendi koosmõjul ning neid saab esitada valemina:

Motivatsioon = Ootus x Väärtus / (Impulsiivsus x Kaugus)

Lühike esitähtedest mnemoonik valemi meeldejätmiseks: MOVIK. 2

  • Ootus: kui tõenäoline tundub, et saad plaanitavaga hakkama — suurema eduvõimalusega kaasneb suurem motivatsioon. Samas ei pruugi ka väike tõenäosus motivatsiooni palju alla võtta, kui saadav väärtus on väga suur.
    • Ülikoolidesse või stipendiumidele kandideerides on mul alati olnud motivatsioon suurem, kui olen teadnud, et mul on reaalne eduvõimalus (s.t. valitakse 20% kandidaatidest, mitte 0.01%).
    • Olen motiveeritud, kui tean (näiteks programmeerimis-) ülesandeid tehes, et ülesanne on mu võimete piires.
  • Väärtus: mida kõrgem on tegevuse väärtus, seda suurem on motivatsioon tegevuse lõpetamiseks. 3
    • Väärtuse erinevus võib olla päriselt olemas: uue programmeerimiskeele õppimine on mulle tunduvalt väärtuslikum tegevus kui toast tolmu võtmine (piisavalt madala tolmutaseme juures).
    • Erinevus võib ka olla ainult tajumise probleem: bakatöö kirjutamine ei tundunud mulle väga väärtuslik, aga kui hakkasin mõtlema, mida see pikemas perspektiivis võimaldab (bakalaureusediplom => suurem konkurentsivõime tööturul, staatuse tõus, parem ligipääs edasisele haridusele), siis kasvas ka motivatsioon.
  • Impulsiivsus: mida rohkem/põnevamaid alternatiivtegevusi saadaval on, seda raskem on jääda soovitud tegevuse juurde.
    • Lennukis või lennujaamas on mul tavaliselt üsna lihtne raamatu lugemisele keskenduda (eriti siis, kui internetti pole); kodus televiisori ja arvuti lähedal tunduvalt keerulisem.
    • Impulsiivsust tõstavad isegi põhimõtteliselt produktiivsed alternatiivtegevused: koduülesannete lahendamise asemel toa koristamine on väga levinud tegevus.
  • Ajaline kaugus: mida rohkem on aega hetkeni, mil saad oma töö vilju nautida, seda väiksem on motivatsioon.
    • Kahe päeva pärast toimuvaks eksamiks õppida on tunduvalt lihtsam kui kuu aja pärast toimuva eksami jaoks.
    • Söök annab rahulduse kohe, treening annab tulemusi alles mitme nädala pärast.

Murrujoone peal olev osa, ootus × väärtus ehk oodatav väärtus, näitab, mis on utilitaristlikust vaatepunktist tegevuse oodatav tulemus. Murrujoone all olev ajaline kaugus vähendab tajutavat väärtust ja impulsiivsus võimendab ajalise kauguse efekti.

Motivatsiooni silumine

“Taivo, see kõik on väga tore, aga kuidas see aitab mul vähem prokkida4 ja rohkem ennast motiveerida?” Väga otseselt: komponente ühekaupa rünnata on palju lihtsam kui vastata küsimusele “kuidas motiveeruda”. Ma toon oma elust mõned näited, kuidas olen (rohkem või vähem edukalt) neid komponente siludes5 oma motivatsiooni tõstnud.

Ootus

  • Proovi teha asju, mis on täpselt su võimete piiril. Kui teed midagi, mille õnnestumise tõenäosust hindad nullilähedaseks, ei ole tavaliselt motivatsioon suur. Saja protsendi lähedal on motivatsioon madal seetõttu, et tegevus ei paku pinget.
  • Kui sa ei saa tegevuse sisu muuta, tee sellest endale väljakutse: pese nõud ära/pane pesu kuivama/saada ebameeldiv meil/tee koduülesanded ära võimalikult kiiresti. Või siis pane endale mingi piirang, näiteks hoia üht kätt selja taga.6

Väärtus

Siin on kaks võimalikku probleemset juhtu.

Plaanitava tegevuse väärtus on sinu jaoks päriselt madal.

Mina tegin endale väga põhjalikult ja detailselt selgeks, mida korraliku bakatöö tegemine mulle annab. Kui sa ei leia üldse motivatsiooni näiteks ülikooli aineteks õppida, siis mõtle läbi, miks sa üldse ülikoolis käid. Kui tuleb välja, et väärtus ongi päriselt madal, siis ära tee seda tegevust. Tautoloogiliselt: parim strateegia on teha kõrge väärtusega asju.

Väärtus on tegelikult kõrge, aga tundub madal.

Ma tean, et mediteerimine on tõestatult kasulik, aga see ei paista välja minu harjumustest. Ma tean, et ülikoolis korralikult õppimine on pikas perspektiivis kasulik, aga mul ei ole ikkagi sisemist motivatsiooni seda teha.

Mõlemal juhul kasutasin madalana tunduva väärtuse õigemini tajumiseks nippi: lõin elava kujutluspildi, mis seostas tüütu tegevuse pikema eesmärgiga. Mediteerimise puhul kujutasin end ette ülirahuliku buda mungana.7 Ülikoolis õppimise motivatsiooni suurendamiseks kujutasin ette, et olen sügavas paljude tubadega koopas, kus iga koopa vahel on suletud uks. Koopast väljas ootas suvi koos kõige positiivsega; iga ukse läbimiseks — ja lõpuks suveni jõudmiseks — pidin tegema ühe Pomodoro8 ülesannet, mis mul parasjagu käsil oli.

Impulsiivsus

Üks kõige lihtsamaid lahendusi siin on teha endale piisavalt ebamugavaks ebasoovitavate alternatiivtegevuste alustamine.

  • Üks minu väga suur võit impulsiivsuse üle oli see, et suutsin ennast Facebooki uudisvoo pidevast kontrollimisest võõrutada. Lahendus oli ülilihtne: kasutasin Chrome’i laiendust9, mis lubas mul minna Facebooki — aga 30-sekundise viivitusega. Facebooki väärtus ei olnud 99 protsendil juhtudest nii suur, et oleksin viitsinud lehe laadimist pool minutit oodata, samas sain päris vajadusel lehte siiski külastada. Sarnane lahendus on rakendatav pea ükskõik millisele tegevusele interneti sirvimisest söömiseni.
  • Ilmselge lahendus: võta telefonist meili, Facebooki, suhtlusrakenduste jm notificationid (või ainult hääl ja vibratsioon) maha, samamoodi arvutis. Need tuletavad sulle pidevalt meelde, et leidub mingi palju mõnusam asendustegevus.
  • Ülalmainitud Pomodorod. Kui võtad 25 minutit, et tegeleda ühe ja ainult ühe ülesandega, siis üllatad ilmselt ennastki produktiivsusega. Mulle meeldib tehnika juures see, et ajavahemik on piisavalt lühike, et ei oleks vabandust mitte alustada (pool tundi pühendada on üsna lihtne), samas on 25 keskendunud minutiga võimalik päris palju ära teha (ja vajadusel saab seda intervalli pikendada või kaks Pomodorot järjest teha).

Kaugus

Too rahulduse hetk lähemale.

  • Programmeerides ja andmeid analüüsides üritan tagasisidetsükli — ajavahemiku muutuse tegemisest tulemuse nägemiseni — teha võimalikult lühikeseks. Käivitan ka pisikeste muudatuste järel koodi, et näha, kui kaugele olen jõudnud.
  • Peamine põhjus, miks trenni teen, on hea tervise juures elatud eluaastate pikendamine. Kuna see rahuldus on aga mitmekümne aasta kaugusel ja üks võimalik asendusrahuldus– füüsilise vormi nähtav parandamine — on vähemalt paari nädala kaugusel, üritan teha sellist trenni, mida kõige rohkem naudin (vabas õhus hea ilmaga, mitte väga intensiivselt, vähemalt osaliselt aeroobset trenni). Nii saan rahulduse kätte juba trenni ajal.

Kokkuvõte

Järgmine kord, kui lükkad edasi millegi olulise tegemist, märka oma motivatsiooni. Mõtle, millised neist neljast komponendist vähendavad su motivatsiooni ja proovi kasvõi üht neist parandada. Saad suurima kasu, kui suudad sellisest mõtlemisest harjumuse kujundada. Kuidas oleks olla motiveeritud kõiges, mida teed?

Minu uute postitustega kursis olemiseks jäta oma meiliaadress:

Postituse kaanefoto: Jason Pier, avaldatud litsentsi CC BY-NC 2.0 all. Originaali on siin modifitseeritud.

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. Küll aastal 2011, aga vaevalt sellest ajast tohutuid arenguid toimunud on
  2. Inglise keeles vastavalt MEVID — Motivation = Expectancy * Value / (Impulsiveness * Delay)
  3. Siinkohal mitte peamiselt rahaline kasu, vaid olulisim on tajutav kasu: see, kui palju paremaks su elu tundub potentsiaalselt muutuvat.
  4. ehk prokrastineerida
  5. Silumine on eestikeelne vaste sõnale debugging, mis originaaltähenduses on programmist vigade otsimine ja parandamine.
  6. Vihje: see muudab tegevuse ka lõbusamaks.
  7. See ei töötanud lõpuks väga hästi. Nüüd olen lahendanud harva mediteerimise probleemi veidi teistmoodi — kaaslaste surve ja regulaarsuse tekitamisega — asutasin TransferWise’is regulaarse meditatsioonigrupi.
  8. 25-minutine segamatu intervall tööd, millele järgneb pärast 5-minutilist pausi järgmine Pomodoro. Täpsemalt allpool.
  9. mille inspiratsioon tuleb xkcd-st

Lisa kommentaar

Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Webmentions

  • Sind juhib kaks vastuolulist süsteemi - Taivo Pungas

    […] ei pea seda eriti väärtuslikuks (sest tagajärjeks ei ole toit, seks või muu mõnus tunne). Mu motivatsiooniteemaline postitus keskendub sellele, kuidas panna S1 aru saama, et S2 eesmärk on väärtuslik (motivatsiooniks […]

  • Uuel aastal hakka häkkeriks - Taivo Pungas

    […] Motivatsiooni hoidmisel on kasu, kui… […]

  • Kuidas võtta raamatutest maksimum - Taivo Pungas

    […] probleemi ründamiseks on meil juba mõõk olemas: kasutame motivatsiooni valemit, et aru saada, miks lugemine nii kasutu tundub. Tuletame meelde, kuidas valem välja […]

  • Kuidas tõsta oma vaimset võimekust?

    […] –, aga trenniharjumust endale sisse töötada ei ole lihtne. Soovitan analüüsida oma trennitegemise motivatsiooni, aga mul on ka paar konkreetset […]