in eesti keeles

Üht EconTalki podcasti kuulates tekkis mul huvi IQ kohta natuke rohkem uurida. Kõigile, kes kivi all on elanud: IQ skaala on loodud, et hinnata inimese intellekti standardiseeritud testide abil. Postituse peamine allikas on Wikipedia1, seega kohanda loetu usaldusväärsust vastavalt üles või alla.

Kuidas on IQ defineeritud?

Minu jaoks kõige huvitavam on, et ilma kellegi testitulemust teadmata võime teha järeldusi populatsiooni kohta. Saame seda teha, sest IQ jaotus on defineeritud kui normaaljaotus keskpunktiga μ=100 ja standardhälbega σ=15. See joonis Wikipediast illustreerib hästi, kui palju eri vahemikes inimesi on.


85 ja 115 vahel on umbes kaks kolmandikku inimestest ja 70 ja 130 vahel üle 95%.

Muide, selle jaotuse põhjal saab teoreetiliselt välja arvutada ka maailma kõige intelligentsema inimese IQ: kuna ta on üks seitsmest miljardist, siis on ta kõrgemal 99,999999985% inimestest; ülaltoodud normaaljaotuse 99,999999985-s kvantiil on 194.595. Seega on definitsiooni järgi maailma kõige targema inimese IQ umbes 194.

Milline näeb välja üks IQ-test? Neid on palju (Wikipedia nimetab 11), aga üks tüüpiline lihtsastimõistetav näide on Raveni progressiivsete maatriksite test. Seal tuleb etteantud kujundite põhjal tuvastada puuduv kujund (variandid on tavaliselt ette antud, aga siin saab ka ilma hakkama):

Ükski IQ-test ei anna otse välja sinu IQ-d, vaid kõigepealt saame toore testiskoori. Näiteks Raveni testis on 60 küsimust, seega saame skoori vahemikus [0, 60]. Kui keegi pole varem seda testi teinud, on võimatu öelda, mis su IQ on — kuna IQ on definitsiooni järgi suhteline (näitab, kus sa ülejäänud inimestega võrreldes paikned), peame seda kalibreerima.

Kalibreerida saab näiteks nii, et laseme näiteks 1000 inimesel sama testi teha, vaatame nende tulemuste jaotust (mis on loodetavasti normaaljaotus) ja skaleerime jaotust nii, et selle keskmine oleks 100 ja standardhälve 15. Üldvalem sellise skaleerimise jaoks on IQ = \frac{TestiSkoor -\bar{\mu}_{test}}{\bar{\sigma}_{test}} * \sigma_{IQ} + \mu_{IQ}

kus \sigma_{IQ}=15 ja \mu_{IQ} = 100 ning \bar{\mu}_{test} ja \bar{\sigma}_{test} on vastavalt testiskooride keskväärtus ja standardhälve.

Muide, internetist eestikeelseid teste guugeldades tuleb esimeseks vasteks mingi kahtlane leht, kus saab teenida raha teisi inimesi sinna meelitades (äri seisneb selles, et tulemuse nägemiseks peab maksma, aga seda öeldakse alles testi lõpus). Kui väga tahad testi teha, soovitan seda küsida psühholoogilt või mõnelt teiselt professionaalilt, mitte teha kümne küsimusega testi internetis.

Veel on huvitav, et IQ jaotus on definitsiooni järgi meestel ja naistel sama. Kui mingile testiküsimusele vastavad naised järjepidevalt paremini kui mehed, jäetakse küsimus tavaliselt testist välja. See ei tähenda tingimata, et pahad psühholoogid varjavad meie eest tõde, et TEADLASED: KÕIK NAISED ON TARGEMAD KUI MEHED, vaid pigem peaks panema meid mõtlema, mida täpselt ikkagi mõõdame.2

Mida IQ näitab?

See on hea küsimus: mida siis IQ-test mõõdab? Tahame kasutada ainult mõõdikuid, mis annavad huvitavat infot ja kui IQ ei korreleeru millegi meile huvitavaga, siis on ta sama kasutu kui numeroloogiline sünnikuupäeva numbrite kokkuliitmine.3

Ilmselge vastus on, et IQ-d kasutatakse intellekti mõõtmiseks, aga see tekitab automaatselt küsimuse, mis on intellekt4. Ma ei hakka praegu selle definitsiooni üle kaklema, vaid räägin praktilisest väärtusest: omadustest, mis IQ skaala otstes erinevad.

Wikipedias on selle kohta hea peatükk, mille siin lühidalt kokku võtan.

  • Saavutused koolis: korrelatsioon umbes 0.5 (hinnetega) ja 0.8 (standardiseeritud testide tulemustega), kusjuures see võib ainete kaupa varieeruda.
  • Saavutused tööl: umbes 0.2 kuni 0.6, kusjuures peamiselt aitab intellekt siin kaasa kiirema õppimise tõttu.
  • Sissetulek: umbes 0.2 kuni 0.5. Arvasin kunagi, et leidub IQ-lävend, mida ületavatel inimestel IQ lisapunkt sissetulekut ei mõjuta, aga see on ilmselt vale: IQ korreleerub sissetulekuga skaala kõigis osades.
  • Kuritegelikkus: umbes -0.2 (negatiivne korrelatsioon tähendab, et kõrgema IQ-ga seostub madalam kuritegelikkus).

IQ tõstmine ei tundu eriti võimalik5, seega saame kasutada seda skoori, et ennustada ülaltoodud asju. Mingis mõttes on siis oma IQ-skoori teadmine masendav — kui tead oma asukohta sel skaalal, ehitad endale justkui klaaslae (“ma ei saagi rohkem teenida või paremat tööd leida, kuna mu IQ ei luba seda”).

See tundub liiga pessimistlik. Kuigi korrelatsioonid on tõsised, ei ole nad tohutult kõrged. Järgneval joonisel on näha, millised eri korrelatsiooniga andmepilved välja näevad.

Mu point on, et näiteks sissetulekus on ruumi ka muudele faktoritele peale intellekti, kuigi ma ei ole kindel, kas nad on üksikisiku kontrolli all (näiteks pingutus, motivatsioon ja toitumine) või mitte (sugu, rass ja pikkus).

Siin on naturaalne koht mainida, et emotsionaalne intellekt (EI) ei pruugi oma populaarsusest hoolimata olla eriti kasulik kontseptsioon. Peamine kriitika on, et EI korreleerub tugevalt IQ-ga ja ei võimalda meil seletada rohkem asju kui IQ pluss isikuomadused.


Ma ei rääkinud üldse viisidest, kuidas aju bioloogia intellekti mõjutab, ja sel on proosaline põhjus: selget vastust pole. Leitud on intellekti seoseid hallaine ja valgeaine massi, ajukoore paksuse, neuronite ühendusi katvate gliiarakkude kvaliteedi ja ajupiirkondade ühendatusega. Kokkuvõttes tundub mulle, et intellekt kujuneb paljude eri tegurite koosmõjul, aga praegu pole selge, milliseid komponente timmides on evolutsioon suutnud homo sapiensi närvisüsteemi kvaliteeti tõsta.

Intellekt määrab paljusid, aga mitte kõiki tulemeid elus. Kui tahad IQ olulisusest veel lugeda, räägib sellest hästi intellektiuurija Stuart Ritchie intervjuus Voxiga.

 

Kaanepilt: lexrex, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all. Originaali on siin muudetud.

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. aga paljus klapib mu varemkuulduga
  2. Ma ei ütle, et sugudevahelist erinevust pole olemas, ega seda, et erinevust pole — ma ei tea –, aga mitteanonüüümselt sellest teemast kirjutamine ei tundu ahvatlev.
  3. Mu keskkooli psühholoogiakursuse õpetaja just seda tegi ja meile tõsise ennustusmeetodina pähe määrida üritas.
  4. Teine automaatne küsimus: “kas IQ on hea intellekti mõõdik?”.
  5. Kuigi vaata Gwerni postitust töömälu kaudu IQ tõstmise kohta.

Lisa kommentaar

Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  1. Hea ülevaade!

    Emotsionaalse intelligentsuse kasutusest on kirjutanud Jüri Allik: http://psych.ut.ee/~jyri/ee/ei.htm

    See korrelatsioonikriitika stsenaarium on muidugi võimalik, aga kõik vähegi pädevad andmetöötlejad kontrollivad oma muutujate hajuvust enne kui analüüsiga peale lendavad.

    IQ on edu saavutamiseks oluline komponent, aga jah mitte ainuke. Vaeva tuleb ka näha. Ning vedama peab.

    Pikemalt saab sel teemal Eesti keeles lugeda Rene Mõttuse jt raamastus “Intelligentsuse psühholoogia.”