Mis on hobuse täpne vastand?

Pean nimekirja asjadest, millest tahan kunagi kirjutada. Aeg-ajalt (kord nädalas) võtan sealt ühe teema ja kirjutan postituse, aga mõned küsimused jäävad alati kõrvale, sest tunduvad kas liiga ebaolulised või pisikesed, et omaette postitust vääriks.

Tänane postitus on just sellistest väikestest küsimustest.

• Miks on isesõitvate autodega maailm parem?
• Kui hästi Eesti haridussüsteemil läheb?
• Kas Eesti ilm on objektiivselt halvem kui mujal?
• Mis juhtuks, kui klooniksin ennast ja kasvataksin klooni üles?
• Kui eriline on Eesti startup-scene?
• Mida ei suuda masinõpe/tehisintellekt teha?
• Mis on hobuse täpne vastand?

Miks on isesõitvate autodega maailm parem?

Enamik autoomanikke kasutavad praegu autot väga vähe: 1h ööpäevast on ainult 4%. Samas on autod kallid, seega kui leiduks alternatiiv¹, ostetaks palju vähem autosid.

Kui isesõitvad autod müügile tulevad, siis kas sul tasub endale üks osta? Ilmselt ei. Oletame, et ostad isesõitva auto. Ajal, kui see sind tööle või lapsi kooli ei sõiduta, võiksid ju lasta sel Uberit sõites raha teenida. See on aga rahaliselt samaväärne lihtsalt isesõitva Uberiga tööle ja kooli käimisega — mistõttu ei ole mõtet kümneid tuhandeid autoostule kulutada.

Seega saab auto omamine väga haruldaseks — võib-olla kasutatakse seda rikkuse signaliseerimiseks — ja enamik inimesi kasutavad isesõitvaid taksosid. Kui praegu on maailmas kokku N autot, mida kasutatakse 4% ajast, siis tulevikus saame sama töö ära teha võib-olla 0.05N autoga, mis on kasutuses 80% ajast. See efektiivsus tähendab ka drastilist hinnalangust — võib-olla isegi nii palju, et linnaliinibussid ei ole enam odavamad.

Üks argument efektiivsuse tõusu vastu on, et kõik tahavad enam-vähem samal ajal tööle ja koju sõita. Arvan, et see pole probleem — kui Uberi surge pricing ütleb, et kella 8-ks tööle minnes on sõidu hind 4 korda kõrgem, siis tekib paljudel surve² tund varem või hiljem minna. (Sarnane asi toimub juba ummikutega, aga väiksemal skaalal: kui kõik üritavad 8.00-ks kesklinna jõuda ja jäävad ummiku tõttu hiljaks, muudab osa inimestest oma käitumist ja ummikud leevenevad veidi.)

Kui hind langeb, siis nõudlus suureneb [citation needed]. Mis juhtub meie elukeskkonnaga, kui kõik saavad endale lubada autosõitu? Kindlasti on palju rohkem ummikuid ja vähem ruumi parkimiseks? Mitte päris. Isesõitvad autod saavad omavahel suhelda, mis tähendab, et liiklusvool on sujuvam ja kiirem³. Samuti ei pea isesõitev takso kesklinnas parkima — kui mingil põhjusel vajad sama autot pikemaks ajaks järjest (näiteks hoiad seal oma kotte), siis võib auto sõita kilomeetri kaugusel olevasse parklasse, mitte linnapilti parkimisega reostada. Nendel põhjustel ennustan, et linnakeskkond muutub jalakäija- ja inimsõbralikumaks: rohkem kõnniteid, rohkem parke, rohkem ruumi inimestele.

Autos magamise või töötamise võimalus tähendab, et commute’imine muutub populaarsemaks; see omakorda suurendab valglinnastumist ja võib-olla pöörab natuke tagasi maapiirkondade väljasuremist (vähemalt Eestis, kus “maapiirkond” on vähem kui 2-tunnise sõidu kaugusel Tallinnast või Tartust).

Kuna igaüks, kes seni on saanud endale bussisõitu lubada, saab nüüd ka isesõitvat taksot lubada, saab osa inimesi — lapsed, vanurid, pimedad — iseseisvust juurde.

Liiklussurmade arv väheneb kõvasti. Alguses on natuke arutelu eetika üle — kas õnnetuse korral peaks auto tapma juhi või neli inimest kõnniteel –, aga kuna isesõitvad autod oleks keskmiselt ohutumad isegi juhul, kui nad tapaks kõik inimesed 20 meetri raadiuses, ei muutu see suureks probleemiks. Vastutuse küsimus laheneb ilmselt nii, et tootja võtab vastutuse (nagu Volvo) ja kindlustab ennast selle riski vastu.

Suurem osa ülalolevast pole minu välja mõeldud. Enamik pärineb meediast (näiteks see Economisti artikkel ja need kaks blogipostitust annavad detailsema ülevaate) ja jutuajamistest Tuleviku Tehnoloogiate SA ringkonnaga.

Kui hästi Eesti haridussüsteemil läheb?

PISA tulemused on head: 2015. aasta tulemuste järgi on meie testiskoorid ühed kõrgeimad maailmas. Samuti hea: poiste ja tüdrukute tulemuste vahe on OECD riikidest üks väiksemaid. EDIT: Kristjan juhib tähelepanu, et Eesti õpilaste keskmine tase on hea, aga tippe on vähe — kui oletame, et suur osa väärtusest tuleb just parimatelt saavutajatelt (Pareto printsiip), siis on see probleem.

Naissoost õpetajate osakaalult oleme OECD-s teisel kohal; õpetajate keskmise vanuse poolest samamoodi. Viimane pole iseenesest halb, aga võib tähendada, et varsti on meil lihtsalt liiga vähe õpetajaid.

Kõige suurem probleem on ilmselt õpilaste vastus, kui palutakse märkida, kas nad nõustuvad väitega “tunnen end koolis õnnelikult”⁴ — ses osas oleme madalamas otsas. Allolev graafik näitab PISA 2012⁵ andmetel riigi keskmise testiskoori ja “jah” vastanute osakaalu seost (punane on Eesti):

[mitteinteraktiivne versioon]

Siit on selge, et:

• Eesti õpilaste rahulolu kooliga on väga madal;
• õnnelikkus ja kõrge testiskoor ei välista teineteist: positiivsed näited on Singapur, Jaapan, Hiina, Šveits, Norra, Iisrael.

Ma ei ole uurinud, mis on tõestatud viisid kooliõpilaste õnnelikkuse tõstmiseks, aga kindlasti saaksime midagi paremini teha. Võib-olla kirjutan oma (mitte üliõnnelikust) koolikogemusest tulevikus pikemalt.

Kas Eesti ilm on objektiivselt halvem kui mujal?

Oletame, et inimesele optimaalses keskkonnas on temperatuur 20-25 °C ja suhteline õhuniiskus 30-60% (suvaline allikas). Kui tihti on Eesti ilm selles vahemikus?

Tahtsin arvutada, mitmel päeval aastas on keskmine temperatuur ja õhuniiskus optimaalses vahemikus ja kuigi paljude Euroopa linnade jaoks on sellised andmestikud tasuta kättesaadavad, ei suutnud ma Eesti kohta ajaloolisi andmeid leida.⁶

Vaatame siis selle asemel agregeeritud andmeid; täpsemalt seda, kui suure osa ajast on temperatuur mõnusas vahemikus.⁷ WeatherSpark defineerib vahemiku comfortable kui 18…24°C ja annab suuremate linnade kohta väga mugavaid graafikuid nimega Fraction of Time Spent in Various Temperature Bands.

Tallinnas on ilm mugavas vahemikus natuke juulis-augustis ning vähem neid ümbritsevatel kuudel (Tartu on väga sarnane), kusjuures on põnev, et 18…24°C päevi on  aasta jooksul umbes sama palju kui <-9°C päevi. Zürichis on suur osa suvekuudest parajad; juulis on võib-olla veidi liiga kuum. San Francisco on alati natuke liiga külm, aga juunist oktoobrini võib leida mõnusaid päevi. Los Angelese ilm on juba oluliselt parem — aasta ringi on palju mõnusaid päevi. New Delhis on peaaegu alati liiga kuum. Svalbardil ei ole kunagi isegi jahe — alati on külm.

Seega: jah, Eestis on ilm objektiivselt halvem kui mõnes teises kohas, aga siin “objektiivselt” tähendab “valitud mõõdiku järgi”, mis sõltub palju isiklikust eelistusest. Aga kui tahad võimalikult paljudel päevadel aastast õues tööd teha, siis tead, mis veebisaidi järgi lemmiklinn valida.

Kõik eelnev kehtib muidugi välistingimuste kohta; siseruumides võib piisavalt raha kulutades ükskõik kui hea kliima tekitada.

Mis juhtuks, kui klooniksin ennast ja kasvataksin klooni üles?

Oletame, et see on legaalne ja teaduslikult võimalik. Arvestades, et a) inimesed on endaga palju karmimad kui teistega ja b) sa tunneksid, et sul on õigus sekkuda laps-iseenda ellu, siis oleks tal ilmselt kohutav lapsepõlv. Kujuta ette, kui sul oleks terve elu kõrval keegi, kes ütleb, et su tehtud otsus on vale ja see on suur viga ja sa kahetsed seda terve elu — nii 5-aastaselt kui 50-aastaselt.

Kui eriline on Eesti startup-scene?

Eesti idufirmasid rahastati 2015. aastal 98 miljoni euro eest, millest pool läks TransferWise’ile — see teeb 200 eurot Tallinna/Tartu elaniku kohta. Kui vaadata sama statistikat — VC investeeringuid inimese kohta — USA suuremates linnades, saame vaadata, millise linna moodi Eesti oleks.⁸ Ideaalis võrdleksin muidugi Euroopa linnadega, aga ma ei leidnud selle kohta kokkukogutud andmeid ja ei tahtnud sellele mitut päeva kulutada.

Esimene on San Francisco: $4500/inimene. Sealt edasi tulevad erinevad Bay Area linnad, Boston ($1200), Austin ($380), New York ($350), Los Angeles ($340), Seattle ($320), Denver ($200) ja Washington, DC ($150) (jätsin välja linnad, kus oli alla 50 tehingu).

Ma tean, et 2015. aastal sai TransferWise suure hunniku raha ja kõik teised kokku sama palju. Ma tean, et me oleme kaugel USA startupi-keskuste tasemest. Aga kas pole äge, et me ei ole tegelikult USA alternatiivsetest keskustest — näiteks Austin — üldse nii kaugel?

Mida ei suuda masinõpe/tehisintellekt teha?

Olen paar korda pitchimisvõistlustel osaledes kuulnud mittetehnilisi (või vähemalt masinõppega mittekokkupuutunud) inimesi rääkimas, kuidas masinõpe või tehisintellekt nende tooteidee võitmatuks teeb. Mõnikord teevad nad endale häbi, sest ei saa aru, mis selle piirid on, või lihtsalt kasutavad sõnu valesti. Siin on paar näpunäidet, mida mitte teha:

1. Ära kasuta sõna “superalgoritm”. See kõlab nagu “kundalinikraana” või “chakrakopp“.
2. Kui tahad kasutada väljendeid masinõpe/machine learning, tehisintellekt/artificial intelligence, suurandmed/big data, siis vali neist ainult üks. Kuigi piirid ei ole selgelt tõmmatud, annab kõigi segamini kasutamine signaali, et sa lihtsalt ei ole uurinud, kas keegi on varem sarnaseid asju teinud, ja seega ei tea, kuhu sinu lahendus tavaliselt liigitatakse.
3. Eelmisega seotud: kui sa ei tea, et sinu väljapakutud ülesannet (näiteks “ennustame inimese Messengeri logide põhjal ta ostusoove”) või midagi sarnast on varem edukalt tehtud, siis eelda, et see ei ole lähema paari aasta jooksul võimalik — eriti ilma tugeva tehnilise ja teadustöö taustata.
4. Ükski iseõppiv süsteem ei lahenda fundamentaalseid vigu su tootes, turuga sobivuses või äriplaanis. Küsimustele “mis on teie konkurentsieelis” või “miks te arvate, et inimesed seda toodet tahavad” ei sobi vastata “TEHISINTELLEKT”.

Mis on hobuse täpne vastand?

Esimene, matemaatiline viis on võtta kas vastandelement (4 vs -4) või pöördelement (4 vs 1/4) algebralises korpuses⁹. Ei “-hobune” ega “1/hobune” pole defineeritud, seega algebra ei aita.

Teine viis oleks võtta miski, mis on hobusega täiesti mitteseotud, näiteks midagi väga abstraktset. Monaadid? Jumal? Igal juhul pole see väga hea lähenemine, sest “mitteseotud” ei tähenda vastandit.

Kolmas viis on võtta vastand mingi seose suhtes: näiteks ratsanik, hooldaja, tall või varss — aga see on lihtsalt igav.

Neljas ja minu arvates kõige parem viis on väga lihtne: hobuse vastand on kogu ruumiosa, mis pole hobune. Seda on lihtne visualiseerida kui valuvormi: kui vormi sisse kips valada ja pärast kõvastumist vorm ära võtta, saame hobuse. (Ma tean, et see on veidi tautoloogiline, sest ütlesin just “hobuse vastand on kõik, mis pole hobune”.)

Viimane viis on üritada võtta hunnik omadusi, millest igaühel on selge vastand, ja nad ümber pöörata: kui objekt X on must ja suur, siis X-i vastand on valge ja väike. Hobust defineerivad minu jaoks kolm asja: ta on paljude arvates nunnu, ta hüppab üle tõkete/seinte ja tal on pikad jalad. Hobuse vastandit kirjeldab sel juhul: ta on eemaletõukav, ta ehitab seinu ja tal on väikesed käed.

Põnevusega ootan, milliste vastandite peale teised inimesed suudavad tulla.

Jaga:

1. Näiteks väga hea ühistransport.
2. surge pricing — SURVE-hinnastamine?
3. Eriti hetkest, kui inimjuhid ära keelatakse.
4. Tõlkisin PISA raportist küsimuse “I feel happy at school”; ma ei tea, mis eestikeelsetes testides tegelik tõlge oli.
5. Kasutasin 2012. aasta andmeid, kuna õnnelikkuse skoori pole veel 2015. aasta kohta avaldatud.
6. Kui neid päriselt internetis pole, siis olen EMHIs natuke pettunud. Kui on, siis olen natuke pettunud oma guugeldamisoskustes.
7. Õhuniiskus mängib väga suurt rolli, aga toorandmeid kasutamata selle arvessevõtmine oleks liiga palju tööd väikese kasu kohta.
8. Ma ei ole kindel, kas andmete kogumise metodoloogia on täpselt võrreldav, aga töötame sellega, mis meil on.
9. Aitäh Annale paranduse eest.