Paar korda aastas küsib mult mõni ETH-sse magistrisse kandideeriv või seda plaaniv tudeng erinevaid küsimusi. Kogusin oma vastused ühte kohta.

Kui tahad midagi veel küsida, kirjuta [email protected] .

Kuidas sul õnnestus kandideerida, kui kandideerimise lõpp on enne TÜ viimase semestri algust?

Saad kandideerida enne lõpetamist ja kui Tartust diplom käes (ning ETH sind vastu võtnud), saadad diplomi või koopia neile Zürichisse vaatamiseks,

Kas sinna õppima minek oli sinu jaoks seda väärt? Tegu on siiski üsna kõrge õppe ja elamistasuga.

Õppemaks on u 1000eur aastas, mis on tippülikoolide osas väga väike. Elukallidus oli mul väga säästlikult elades ligikaudu tuhat eurot kuus: elasin ühikas, kokkasin ise ja odavalt, eriti ei pidutsenud ja enamiku rohkem-kui-nädalasi vabu perioode veetsin Eestis. Keskmiselt lendasin pooleteist-kahe kuu tagant Eestisse, lennukipilet tüüpiliselt 180-250 eurot edasi-tagasi..

ETH ise arvestab tudengi elukalliduseks umbes 2400 CHF kuus või nii, aga nad arvestavad üsna kõrge elustandardiga, nagu välja tuleb.

Hinna-kvaliteedi suhe on ETH-s suurepärane; maailma parimast ~20 koolist arvutiteaduse alal kindlasti kõige parem, sest õppemaksu sisuliselt pole. See, kas üldse magistrisse minna, on eraldi küsimus, aga kui juba kuhugi, siis ETH on rahaliselt väga odav võrreldes alternatiividega.

Kas sul on mõnda soovitust ka sellesse või mõnda teise mainekasse ülikooli kandideerimisele/seal õppimisele?

Sa vist küsid, et mis teeks su kandidatuuri edukaks? Ma eriti ei tea, sest ma pole vastuvõtukomitee tööga kokku puutunud ja palju inimesi üritab seda häkkida; mingit eelist leida.

Ma arvan, et kui GPA on okei (Võib-olla >4.5? Ma täpselt ei tea.), siis peamine asi, mis loeb, on soovituskirjad. Kui saad mingi ägeda professoriga juba praegu (baka esimesel-teisel aastal) lähedalt töötada ning tema sulle soovituse kirjutab, siis ma arvan, et see annab kõige rohkem. Kui sa pead ise soovituse oma valmis kirjutama ja professor lihtsalt allkirja paneb, siis see ei ole ilmselt eriti hea.

Arvestades mu enda ja ETH koolikaaslaste tausta tundub ETH vastuvõtul rõhk tugevalt akadeemilistel asjadel, võrreldes nt USA ülikoolide undergraduate astmega, kus loevad hobid ja muud haaramatud asjad ka.

Palju Te teate ESOPist? Kas olete ise kandideerinud? Kui jah, siis kuidas läks ning mis taust Teil selleks oli?

ESOPile kandideerisin ja ma ei saanud seda. Kursusekaaslastest need vähesed, kes said, vist olid tugeva research tausta/huviga ja vist olid ka mingi professoriga enne rääkinud, kes siis toetas nende avaldust.

Kui palju saan stipendiumi saamisele loota?

Sinu asemel ma arvestaks, et sa ei saa ESOPi stippi, vähemalt esimesel aastal (teisel aastal saab mingile sarnasele asjale kandideerida).

Reaalsus on see, et tüüpilisel tudengil on <5% tõenäosus seda stippi saada. Mina sinu asemel eeldaks, et ei saa seda, ja ehitaks oma finantsi üles teistmoodi:

• teised stipendiumid;
• tööta ülikooli ajal research assistantina (kuni ~15h nädalas on tudengitele lubatud), tüüpiline palk u 30 CHF/h. Neid pakkumisi üsna palju.

Kas oskate öelda mis oli keskmine hinne ESOPi saanud inimestel või siis mis oli Teil?

TÜ-s oli mu keskmine hinne 4.96 (kõik A-d, üks B). Uurimistööd tegin CompNeuro uurimisrühmas, professori all, kes erakordselt lahkelt pühendas oma aega sellele, et minuga (väga algelise teema kallal) töötada.

Kui ma baka õpingu kestel osalen ülikoolivälises teadusprojektis, kas see läheb arvesse või neid peaks olema oluliselt rohkem?

Loeb küll, aga ma ei tea, kui palju. Ma ei tea, mida nad täpselt otsivad. Mu teada on süsteem see, et su ESOP avaldust saavad erinevad professorid vaadata ja kui mõni neist otsustab sinu avaldust toetada, siis teevad seda. Kui ükski professor ei toeta, siis ei saa stippi.

Kas mängib mingit rolli see, mis riigist on taotleja?

Ma ei usu.

Kas sa sobitasid või võtsid juurde mingeid TÜs võetud aineid ETH bakalaureuse omadega ka? Olen kuulnud, et nad vaatavad, et eelnevalt saadud bakalaureus ühtiks suuremas mahus nende endi omaga.

Ei sobitanud. Ma tegin esimesel aastal lisaks informaatika ainetele kaks semestrit füüsika baka aineid, kus oli palju matemaatikat, aga see ei olnud magistrise kandideerimise pärast.

Kui sul on mingid ained puudu, siis pannakse sulle vastuvõtul nõudmine, et pead oma magistris kokku suuremas mahus aineid tegema, tasandusainetena.