Uuel aastal hakka häkkeriks

Aastavahetus on enesepettuse aeg. Üle maakera tehakse lubadusi end parandada: hakata rohkem trenni tegema ja vähem sööma, lõpetada suitsetamine, õppida midagi uut, reisida rohkem, veeta rohkem aega sõpradega…

Sellised lubadused ei ole tihti veenvad. Harvardi psühholoog Amy Cuddy võtab tabavalt kokku põhilised uusaastalubaduste probleemid ja annab soovitusi, kuidas neid vältida. Minu soovitus uueks aastaks on selline: uusaastalubaduste tegemise asemel vali ainult üks asi, mida tahad oma elu juures muuta — miski, mis tundub pikas perspektiivis oluline, aga ka vähemalt natuke teostatav — ja häki ja trikita end selles paremaks.

Continue reading

Miks sa raamatuid ei loe?

“Ma peaksin rohkem raamatuid lugema.” Olen kuulnud oma sõpru seda ütlemas, olen ise nii mõelnud ja arvan, et (tihti tulemuseta) tahtmine raamatuid lugeda leidub igaühes. See on väga mõistlik: hea mitteilukirjandus tavaliselt a) on kirjutatud eksperdi poolt, b) annab hea ülevaate teemas olulisimast ja c) annab erutava lugemiskogemuse. Samas jõuab soovi väljendanutest väike osa regulaarselt lugemiseni. Kuidas seda probleemi lahendada?

Continue reading

Eneseareng III: tööriistad produktiivsuse tõstmiseks

Oma igapäevaelus kasutan paari väga olulist tehnoloogilist abivahendit. Kõige üldisemas mõttes aitavad nad mul säästa vaimset ressurssi — nii saan kulutada rohkem aega ja energiat asjadele, mis on mulle päriselt olulised. Need moodustavad nii fundamentaalse osa mu tööriistakastist, et pean oluliseks nendest põhjalikult kirjutada hoolimata sellest, et mõned neist on sul ilmselt juba kasutusel.

Continue reading

Põhinipid selgete graafikute tegemiseks

Ma pööran palju tähelepanu andmete visuaalsele esitusele. Korralikult visualiseeritud andmete põhjal saab teha kasulikke otsuseid või muuta oma meelt mõne olulise probleemi osas; halvast visualiseeringust ei ole heal juhul kellelegi kasu ja halval juhul eksitab see inimesi olulistes küsimustes. Toon siin postituses välja paar elementaarset nippi, mis aitavad minul teha graafikuid, mis a) näevad head välja ja b) annavad info kiiresti ja efektiivselt edasi.

Continue reading

Valikute tegemine: kolm põhimõtet

Tagantjärele oma bakaõpingutele vaadates tundub, et kulutasin aega enam-vähem mõistlikult, nii koolis kui kooliväliselt. See tähendab, et kohtades, kus pidin tegema mingi valiku — näiteks kas kulutada aega õppimisele, tudengiseltsile, töötamisele või trennile — õnnestus valiku tegemine tihti hästi. Hiljuti pidasin TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna rebastele loengu kolmest kasulikust põhimõttest, mida mina kasutasin ja kasutan praegu valikute tegemiseks; see postitus räägib nendest põhimõtetest.

Continue reading

Eneseareng I: motivatsiooni komponendid ja motivatsiooni kasvatamine

Mul on juba pikemat aega olnud plaanis kirjutada paarist väiksemast teemast, mis seotud enda süstemaatilise arendamisega: a) enda motiveerimine, b) vaimse võimekuse optimeerimine, c) oma produktiivsuse süstemaatiline tõstmine. Kuna igaühel nendest teemadest on minust paremini informeeritud inimesed põhjalikult kirjutanud, siis teen enesearengu postituste sarjas kokkuvõtte üsna lihtsatest teadmistest ja harjumustest, mis on aidanud minu elu paremaks teha. Esimene teema on kõige olulisem: motivatsioon ehk tahtmine teha.

Continue reading

Tehisintellekt, automatiseerimine ja tulevik

Tänane postitus räägib tehisintellektist, täpsemalt selle olemusest, potentsiaalist ja senisest diskussioonist Eestis. Tegu on kiiresti areneva alaga, mis võib meie kõigi elusid väga oluliselt muuta, seda nii paari kui paarikümne aasta perspektiivis — loodetavasti paremuse poole. Postituse kaasautoriteks on Tartu AI mõtteklubi vedajad Allan Aksiim ja Kaspar Kruup.

Continue reading