There are 8 posts tagged teadus (this is page 1 of 1).
Mu magistriõpe ETH Zürichis kulmineerus magistritööga, mis omakorda lõppes töö kaitsmisega veidi enam kui kaks nädalat tagasi. Juhendan sel õppeaastal ise kaht lõputööd, mis annab mulle pildi vorstitegemisest teiselt poolt liini, seega jagan enne unustamist lühidalt, mida ma kogu protsessi käigus õppisin, ja loodan, et sellest on kasu tulevastele baka- ja magistritöötajatele.
Kalev teavitas hiljuti avalikkust, et mingi muudatuse tõttu tootmisliinides võivad teatud tooted hakata sisaldama maapähklite jääke. Firma pani teavituse üles ka oma Facebooki lehele, mille all siis mõned pettunud inimesed kommenteerisid stiilis “Kalev kaotab nüüd palju kliente” ja “miks kõik asjad peavad olema ära rikutud”.
USA-s on pähklitele allergilised 0.6% inimestest; eeldatavasti Eestis umbes samapalju. Oletame, et 2017. aastal on Kalevil kaks varianti: a) teha kõik tooted pähklijääkidevabaks ja sihtida 100% turust või b) kasutada samu liine pähkliga ja pähklita maiuste tootmiseks ning sihtida 99.4% turust.
Kui eeldada, et Kalev on nagu vastutustundlik ja hooliv vanem, kes tahab kogu riigile head, valib ta ilmselgelt variandi a. Me ei tohiks ju jätta kõrvale inimesi lihtsalt sellepärast, et neil on (tahtlikule kontrollile allumatu) allergia?
Hiljuti Tartus toimunud tõepõhjahäkatonil arutasin osalejate ja mentoritega küsimust: kuidas leida tõtt? Kui meil on konkreetne küsimus, näiteks “kas kofeiini tarbimine on sinu jaoks hea“, siis kust leiaksime infot, mis oleks täielik ja kallutamata? (Kui tahad laiemat ettekujutust mingist alast, annab head juhised LW artikkel “Scholarship: How to Do It Efficiently“.)
Viimase aasta jooksul olen raamatutelt aina rohkem liikunud lühema formaadi lugemisele (peamiselt blogipostitustele): kui 2014. aastal lugesin 16 ja 2015. aastal 22 raamatut, siis eelmisel aastal ainult 9.
See piim-põhjustab-surma uuring, mida paljud Facebookis jagavad, ei ütle tegelikult, et piim põhjustab surma. Artikkel leiab korrelatsiooni: inimesed, kes joovad rohkem piima, surevad natuke kõrgema tõenäosusega: >3 klaasi päevas joovad mehed umbes 1.1x rohkem [naised 1.7x rohkem] kui <1 klaasi päevas joovad mehed [naised].
Autorid ise on ettevaatlikud tulemuste tõlgendamisel (Conclusion sektsioonist):
A higher consumption of milk in women and men [—] may be associated with a higher rate of death. Consequently, there may be a link between the lactose and galactose content of milk and risk as suggested in our hypothesis, although causality needs be tested using experimental study designs.
[—] The results should, however, be interpreted cautiously given the observational design of our study. The findings merit independent replication before they can be used for dietary recommendations.
Tüüpiliselt võetakse selliseid esialgseid uuringuid kui suunist, mida tasub edasi uurida, aga kindlasti mitte lõpliku sõnana teemal.
Aga muidugi on Postimehel mingi kõrvaltee tõeni. Miks muidu kirjutaks Heilika Leinus: “kolm klaasi piima päevas võivad lõppeda surmaga”, “piimaga liialdamine võib hoopis tappa” ja siis räägiks lehmapiima alternatiividest. Kuigi uuringu autorid ütlevad: “The findings merit independent replication before they can be used for dietary recommendations.” Ja “causality needs be tested using experimental study designs“.
Teadustulemuste valesti raporteerimine ei ole kahjulik mitte ainult sellepärast, et inimesed hakkavad uskuma asju, mis ei ole tõsi. Lisaks teeb see teaduse palju ebausaldusväärsemaks: kui kõiki esialgseid mitte eriti tugevaid tulemusi raporteeritakse kui “PIIM TULEB PIMEDAS SU MAJJA JA LÕIKAB SU KÕRI LÄBI” ja hiljem selgub, et tegelikult ei suutnud keegi seda tulemust replitseerida, siis ei olegi mõistlik (Postimehe kaudu raporteeritud) teadust uskuda. See on väga halb.
Avaldasin postituse kõigepealt Facebookis.
Mulle meeldib andmetega töötamise juures protsessi mitmekülgsus: see hõlmab muuhulgas koodikirjutamist, disaini, inimestega suhtlemist ja mõtlemist probleemi sisu üle. Nii paljude eri asjadega tegelemine võib killustada, aga õnneks seob kõike seda kokku mõtteviis, millega ükskõik millisele küsimusele või probleemile läheneda: teadlase mõtteviis.
(Eelmisel nädalal oli postitamises auk, sest tahtsin tänasele postitusele sügavamalt keskenduda ja teadusartiklites ja internetis tuhlamine võtab palju aega.)
Ma tahan elada kvaliteetset elu nii kaua kui võimalik. See ei tähenda ainult eluea maksimeerimist: eelistaksin pigem elada tervena 80-aastaseks selle asemel, et mõne 70-aastaselt väljalöönud haiguse tõttu veeta 20 aastat õnnetuna ja 90-selt surra. (Tegelikult eelistaksin üldse mitte surra, aga seda saan vähem mõjutada.)
Loomulikult on mõned asjad (peamiselt pärilikud haigused ja suurkatastroofid) minu kontrolli alt väljas. Samas mõjutavad pikaajalist tervist väga palju mu praegused harjumused, mida saan muuta.
* Postituse pealkiri tuleb sarnasest SSC seeriast (More Than You Wanted To Know) ja on originaalist võib-olla lahjem, aga idee on sarnane.
Kofeiin on maailmas enimkasutatav psühhoaktiivne narkootikum (kui kasutada liberaalset tõlget ‘drug’ -> ‘narkootikum’) — see on inglisekeelse Wikipedia teine lause artiklis kofeiini kohta. Eestikeelse Wikipedia meelemürkide artiklis on kofeiin koos amfetamiini, kokaiini, ecstasy ja nikotiiniga ergutite lahtris.
Ma ei taha loomulikult öelda, et kofeiin on ükskõik mis perspektiivist sama mõnus või kahjulik kui kokaiin, aga kas pole äge, et nii võimas aine on laialdaselt kättesaadav ja tuhandeid aastaid kasutuses olnud? Lugesin natuke kofeiini kohta ja tahtsin leitut jagada.
