Lühikokkuvõte: “Enlightenment Now”

Mul on praegu pooleli Stephen Pinkeri “Enlightenment Now“, mis on sulam filosoofiast, ühiskonnateadusest ja andmeteadusest. Nagu täpselt õigel ajal ellu sattuvad raamatud ikka, võtab see suurepäraselt kokku mõned minu enda viimase aja mõtted ja lisab siis palju kihte struktuuri, mõttesügavust, analüüsi ja järeldusi.

Ma ei jõua praegu korralikku arvustust kirjutada (Scott Aaronson tegi hea töö), seega võtan raamatu kokku järgmise Obama tsitaadiga raamatust:

 

I’ve often said to young people in the United States, if you had to choose a moment in history to be born, and you did not know ahead of time who you would be — you didn’t know whether you were going to be born into a wealthy family or a poor family, what country you’d be born, whether you were going to be a man or a woman — if you had to choose blindly what moment you’d want to be born you’d choose now.  Because the world has never, collectively, been wealthier, better educated, healthier, less violent than it is today.  That’s hard to imagine, given what we see in the news, but it’s true.  And a lot of that has to do with the developments of a integrated, global economy.

Head ja halvad mudelid

Kalev teavitas hiljuti avalikkust, et mingi muudatuse tõttu tootmisliinides võivad teatud tooted hakata sisaldama maapähklite jääke. Firma pani teavituse üles ka oma Facebooki lehele, mille all siis mõned pettunud inimesed kommenteerisid stiilis “Kalev kaotab nüüd palju kliente” ja “miks kõik asjad peavad olema ära rikutud”.

USA-s on pähklitele allergilised 0.6% inimestest; eeldatavasti Eestis umbes samapalju. Oletame, et 2017. aastal on Kalevil kaks varianti: a) teha kõik tooted pähklijääkidevabaks ja sihtida 100% turust või b) kasutada samu liine pähkliga ja pähklita maiuste tootmiseks ning sihtida 99.4% turust.

Kui eeldada, et Kalev on nagu vastutustundlik ja hooliv vanem, kes tahab kogu riigile head, valib ta ilmselgelt variandi a. Me ei tohiks ju jätta kõrvale inimesi lihtsalt sellepärast, et neil on (tahtlikule kontrollile allumatu) allergia?

Continue reading

Kust leida usaldusväärset infot?

I

Hiljuti Tartus toimunud tõepõhjahäkatonil arutasin osalejate ja mentoritega küsimust: kuidas leida tõtt? Kui meil on konkreetne küsimus, näiteks “kas kofeiini tarbimine on sinu jaoks hea“, siis kust leiaksime infot, mis oleks täielik ja kallutamata? (Kui tahad laiemat ettekujutust mingist alast, annab head juhised LW artikkel “Scholarship: How to Do It Efficiently“.)

Continue reading

Elustiilipuhitus: asjade ja kogemuste tagaajamine

Tüüpiliselt tõuseb sissetulek elu jooksul: karjääri edenedes ja oskuste kasvades oleme tööjõuturul rohkem väärt. Seetõttu peaks rahaline olukord vanusega ka aina paremaks minema: suurem sissetulek tähendab rohkem sääste, rohkem investeeringuid ja rohkem finantsturvalisust.

Kasvavale palgale töötab aga vastu elustiilipuhitus (lifestyle bloat): kulude automaatne kasv koos tulude tõusuga. Kui töökohta vahetades tõuseb palk 1500€ pealt 2000€ peale, tekib palju häid mõtteid raha kulutamiseks: auto on juba mitu aastat vana; 50-ruutmeetrine korter hakkab kahele inimesele väikeseks jääma; tavalise õlle asemel tahaks käsitööõlut, mis on filtreeritud läbi kolme liustiku ja käärinud Rooma paavsti keldris.

Continue reading

Taimetoitluse keskkonnaargument

Riikides, kus taimetoitlaste arvu on uuritud, on neid tüüpiliselt 2-6% (taimetoitluse täpne definitsioon sõltub neis uuringutes riigist). Euroopa riikidest on Austria, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi esirinnas — seal küündib taimetoitlaste suhtarv 10%-ni. Teine uuring USA kohta leiab1, et lihavältimise põhjus on (näidatud protsendil vastanutest):

  • 69% tervis
  • 68% loomade kaitse
  • 63% vastikus loomsete toodete vastu
  • 59% keskkonnakaitse
  • 52% maitse-eelistused

Olen üllatunud, et tervis esimesel kohal on — oleksin arvanud, et peamine põhjus on eetiline2 või keskkonnahoid. Aga tegelikult on vahed väikesed ning olen päris kindel, et “vastikus loomsete toodete vastu” tekib paljudel taimetoitlastel alles pärast lihatarbimise lõpetamist — see on väga lihtne viis panna vastu evolutsiooni kujundatud lihaahvatlusele. Seega jääb neli põhjust, mis on kõik ligikaudu sama olulised: tervis, eetika, keskkond ja maitse.

Olen taimetoitlane peaaegu 100% eetilistel põhjustel, aga tean rohkem inimesi, kelle jaoks on suurim tegur keskkond. Mis on siis keskkonnaargument taimetoitluse poolt?

Continue reading

Mis on hobuse täpne vastand?

Pean nimekirja asjadest, millest tahan kunagi kirjutada. Aeg-ajalt (kord nädalas) võtan sealt ühe teema ja kirjutan postituse, aga mõned küsimused jäävad alati kõrvale, sest tunduvad kas liiga ebaolulised või pisikesed, et omaette postitust vääriks.

Tänane postitus on just sellistest väikestest küsimustest.

  • Miks on isesõitvate autodega maailm parem?
  • Kui hästi Eesti haridussüsteemil läheb?
  • Kas Eesti ilm on objektiivselt halvem kui mujal?
  • Mis juhtuks, kui klooniksin ennast ja kasvataksin klooni üles?
  • Kui eriline on Eesti startup-scene?
  • Mida ei suuda masinõpe/tehisintellekt teha?
  • Mis on hobuse täpne vastand?

Continue reading

Lase (andmetel) oma meelt muuta

Mulle meeldib andmetega töötamise juures protsessi mitmekülgsus: see hõlmab muuhulgas koodikirjutamist, disaini, inimestega suhtlemist ja mõtlemist probleemi sisu üle. Nii paljude eri asjadega tegelemine võib killustada, aga õnneks seob kõike seda kokku mõtteviis, millega ükskõik millisele küsimusele või probleemile läheneda: teadlase mõtteviis.

Continue reading

Natuke rohkem vestlust ja natuke vähem vaidlust, palun

(Kirjutan jätkuvalt ebaregulaarselt.)

Vaatasin eelmisel nädalal kogemata presidendikandidaatide debatti ETV-s ja, nagu pea alati poliitikaga kokku puutudes, oksendasin endale natuke suhu1. Ma üritan propageerida maailmast võimalikult täpset arusaamist ja see sisaldab ka enda eksiarvamuste muutmist. See on üks põhjus, miks selliste teledebattide formaat on halb: eesmärk ei ole tõde või kõige paremat lahendust välja selgitada, ega isegi lihtsalt ühelt poolt võimalikult veenvalt argumenteerida2, vaid lihtsalt rahva jaoks võimalikult hea välja näha. See tähendab muuhulgas, et kui kandidaat X vastab saatejuhi küsimusele, siis ta tegelikult ei vasta, vaid alustab pooleteist minuti pikkust tiraadi täiesti mitteseotud teemal.

Aga ärme lase end praegu sellest jurast häirida — ma tahan rääkida ühest põhimõttest: igaüks teeb enda arvates õiget asja. Selle mudeli all näeb maailm välja palju vähem hirmus, näiteks:

Continue reading