See postitus tuleb teemalt ilmselt pehmem kui mu üsna kvantitatiivset tausta arvestades võiks oodata, aga paljude sõprade-tuttavatega suheldes on mulle mulje jäänud, et sellest lihtsalt ei räägita. Vähemalt ei räägitud mulle koolis, ülikoolis, minu suhtlusringkondades, pere ja sugulaste keskel – mitte kuskil. Teema on piisavalt oluline, et sellele eraldada 35 nädalasest koolitunnist kasvõi üks… aga ma ei hakka praegu õppekava võimalikke muutusi arutama, vaid lähen asja juurde.