Lisaks informaatikutele peetud ettekandele rääkisin hiljuti sarnasel teemal TTÜs, seekord majandusteaduskonna tudengite kutsel. Karin võttis selle ka linti; rääkisin peamiselt tehisintellekti oodatavast mõjust ühiskonnale ja majandusele.
Jagan viimasel ajal ettekannete videoid, et natukenegi oma tegemistest ja mõtetest teistega jagada. Blogimine on praegu üsna madala prioriteediga: esikohal on töö Starshipis. Oma elu tagasisaamiseks tegelen praegu intensiivselt outsource’imisega: üritan oma elust eemaldada tegevusi, mida saab veidi raha rakendades kellegi teise kätte anda. Aeg ei ole limiteeriv tegur — paar tundi nädalas leiaksin ikkagi — probleem on pigem tähelepanu, kuna enne magamajäämist/trennis/trollis/jalutades (ehk diffuse režiimis) peas käivaid teemasid ei saa olla eriti palju ning just nendes kohtades tekivad kõige paremad mõtted.
Starship on kõige põnevam pikaajaline projekt, mida ma kunagi teinud olen. Esiteks on robotite ehitamine lahe, teiseks on töö sisuliselt raske ja läheb hästi kokku mu taustaga ja kolmandaks on kõik ümbritsevad inimesed väga heal tasemel. See viimane on natuke stressirohke (ma kirjeldan seda tavaliselt nii, et “kõik mu ümber on oma töös paremad kui mina oma töös, ja 50% neist on minu töös paremad kui mina”), aga samal ajal ka motiveeriv, seega areng on kiire.
Paradoksaalselt: mida rohkem ja põnevamaid ideid mul on, seda vähem on aega neid jagada. Loodan sellegipoolest paari kuu pärast jälle rohkem avaldama hakata — ilmselt peamiselt podcaste, aga ideaalis ka läbimõeldud postitusi.
Jaga:
