in eesti keeles

Mäletan, kuidas Tartus õppides käisin eksamisessiooni ajal Kaubamajas paberit ja vihikuid ostmas. Olin veendunud, et see on eksamil hea tulemuse saamiseks ülioluline, aga ilmselt oleks õppimine — isegi, kui mul oli paberit vaja — olnud parem viis sama eesmärgini jõudmiseks.

Miks tundub kirjatarvete ostmine nii mõnus tegevus? See tundub nagu progress, rõhk sõnal tundub. Aju otsib ja leiab automaatselt igal pool assotsiatsioone ja kuna mõnikord on sulle sisse kujunenud hägusad assotsiatsioonid “märkmik ~ õppimine” ja “õppimine ~ hea eksamitulemus”, paneb Süsteem 1 nad kokku jadaks “märkmik ~ õppimine ~ hea eksamitulemus” ja jõuab järeldusele, et märkmike šoppamine on väga kasulik.

See on levinud moodus, kuidas aju võib ebaõnnestunud otsuse teha: selle asemel, et mõelda, mis on X-i saavutamiseks kõige olulisem, teeme asendustegevust, mis on mõnus ja tundub X-iga seotud. Miks on nii lihtne sellesse auku kukkuda? Sest olulised asjad on tihti palju keerulisemad, tüütumad või hirmsamad ja tahame neid vältida. Asja teeb eriti hulluks, et mõnusad asendustegevused on tihti vähemalt natuke kasulikud, seega on neid lihtne õigustada.

Veel näiteid sama asja kohta (eesmärk ~~ asendustegevus):

  • Tahan valmistuda ettekandeks ~~ optimeerin slaidide disaini pikselhaaval enne, kui struktuur või sisu valmis on.
  • Tahan asutada idufirmat 1 ~~ osalen hackathonidel või muudel üritustel, valmistan/programmeerin toodet (teen ükskõik mida, et klientidega suhtlemist vältida).
  • Tahan õppida häid fotosid tegema ~~ otsin internetist optimaalset kaamerat, loen arvustusi, muretsen optimaalse kaamera hinna pärast, otsin lisavarustust.
  • Tahan minna ilusa ilmaga laupäeval jalutama või jooksma ~~ plaanin optimaalset trajektoori või linnaosa, mida läbida.
  • Tahan hakata korralikult trenni tegema ~~ lähen trenniriideid šoppama.

Lisaks on hunnik asendustegevusi universaalsed: nad võivad asendada ükskõik mida!

  • Postimehe uudiste lugemine, et “maailmaga kursis olla”2
  • Meilide lugemine, “sest ma pean olema kättesaadav”3.
  • Redditi / YouTube’i / Twitteri / Facebooki voo tarbimine, “sest see on hariv”4.

Nagu enne, on need tegevused mittemõttetud, s.t. neil on mingi väärtus. Probleem tekib, kui kasutad neid millegi olulise asendamiseks: see on prokrastineerimise üldine vorm, kus asendustegevus ei ole tingimata asendatavaga seotud. Olukord, kus asendustegevus assotsieerub peas kuidagi asendatavaga, on prokrastineerimise erijuht5.

Lahendus

Kuidas vältida oluliste tegevuste asendamist mõttetuga? Kõige üldisem lahendus on olla kriitiline oma tegevuse suhtes. Kas minu valitud tegevus on ikka kõige otsem tee lahenduseni? Kas olen võtnud kasvõi viis minutit, et tulla lagedale võimalike strateegiate ja valinud nendest parima? Mis takistab mul praegu kõige rohkem lahenduseni jõudmist — mis on limiteeriv tegur?

Need küsimused on olulised, aga kui loed postituse läbi ja lahkud rahulolevana, et said nüüd produktiivsemaks, petad ilmselt ennast. Enesereflektsioon ja pidev eneseküsitlemine on harjumus ja see tuleb… sisse harjutada.

Selleks on kõige lihtsam panna endale regulaarne meeldetuletus6, milleks on palju variante — näiteks panna oma märkmiku vahele või taskusse või hambapastatuubi alla paberileht, kalendrisse meeldetuletus, mobiili äratus — aga põhiline on, et miski paneks sind aeg-ajalt mõtlema: millist olulist tegevust ma nüüd asendan?

 

PS: tahan välja uurida, mis mu lugejail mõttes on — vasta lühikesele küsimustikule siin!

Postituse kaanepilt: Rob Franksdad, avaldatud litsentsi CC BY-NC-SA all.

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. eesmärgiga hakata mõnd toodet või teenust klientidele pakkuma
  2. Miks on see asendustegevus? Kui tahad, saad vajaliku info kätte kord nädalas 15 minutiga uudistest üle käies ja aeg-ajalt vähem aeguvaid tükke — arvamusartikleid, analüüse, esseid jms — lugedes. 18 korda päevas Postimehe pealehe kerimine ei ole hea lahendus.
  3. Kui sind on tõesti vaja väga kiiresti kätte saada, siis sobib ju helistamine ka? Ja jälle: sul ei ole vaja meile kontrollida 26 korda tunnis.
  4. Kas oled endale täpselt sõnastanud, milles see väärtus või haridus seisneb?
  5. Uus nomenklatuur: üldprokrastinatsiooniteooria ja eriprokrastinatsiooniteooria?
  6. Loodetavasti muutub see varsti nii automaatseks, et sul ei ole meeldetuletust vaja.

Lisa kommentaar

Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.