in eesti keeles

(Peamiselt toetun siin tuntud majandusteadlaste1 ideedele, aga kui teen mingi jubeda majandusteadusliku vea, siis tulistage mind kommentaarides alla.)

Tehnoloogia vähendab meie vajadust inimeste järele. Isejuhtivad autod nõuavad oluliselt vähem inimtähelepanu kui praegused autod; üks traktor asendab sadu põllutöölisi; e-riigi tõttu on meil vähem ametnikke vaja; tootmisliinidel asendavad masinad järjest inimesi.

See on hea ja õige. Need muutused toovad tüüpiliselt hinda alla või kvaliteeti üles ning vabastavad meid vajadusest ise raskeid tüütuid töid teha. Kui võrrelda sajanditagust tüüpilist tööd (raske ja füüsiline) tänasega (põnevam ja tervisele vähem koormav), ei tahaks keegi meist ajamasinasse astuda.

Lisaks füüsilisele heaolule kasvatab tehnoloogiline progress kujundlikku majanduspirukat meie kõigi jaoks. Kahanev hind tähendab tõenäoliselt tarbimise kasvu2: kui suvaline (isejuhtiv) taksosõit Tallinnas maksaks alla 1€, kasutataks seda varianti palju rohkem kui praeguseid taksosid hinnaga 4-6€/sõit. Transpordi odavnemisel on omakorda positiivne mõju kõigile toodetele, mille hinnas on kohaletoomine oluline komponent (nt toit). Seega võidab ühiskond ja võidab uue tehnoloogia väljaarendaja/tootja (sest tal on võimalik seda kõigile kasumiga müüa), aga on ka ilmselged kaotajaid: need, kes ära automatiseeritakse.

Liigume selgelt lihttööde (sellised, mida saab ilma pikema hariduseta teha) äraautomatiseerimise suunas, seega lihttööjõud muutub aina vähem vajalikuks ja väärtuslikuks. Eeldatavasti langeb seega ka madalapalgaliste palk3. Kapitali (investeeringute) pealt saab samal ajal aga aina rohkem teenida: kuna rohkem tööd teevad ära masinad, siis annab masinate omamine võrreldes ise töötamisega aina rohkem tulu. Inimkeeli: rikastel muutub rahateenimine aina lihtsamaks ja vaestel aina keerulisemaks.

See efekt kandub edasi ka üle põlvkondade, sest rikkad pärandavad oma lastele absoluutsummas palju rohkem kui vaesed. Teine oluline viis, kuidas see põlvkonna piiri ületab, on haridus. Haritud töötajad on turul paremas positsioonis (teenivad rohkem ja leiavad kergemini tööd), aga kooliskäimisel on kulu4 ja jõukamad vanemad suudavad oma laste õpinguid (kauem) toetada.

Kõik eelnev kokku tähendab, et kuigi pirukas kokkuvõttes kasvab, jääb mitterikastele jaotatav lõik aina väiksemaks: kindlasti protsentuaalselt ja võimalik, et ka absoluutselt.

Lahendused

Tavaliselt kirjutaksin siin lahti ka hulga lahendusi: näiteks võiks aidata tasuta kõrgharidus5, negatiivne tulumaks, kodanikupalk või muu sarnane skeem. Detailid ei ole aga praegu olulised: mulle tundub, et tihti vaieldakse väljapakutud skeemile vastu just detailide tõttu6. Kui teeme endale selgeks, et ebavõrdsus muutub aina suuremaks probleemiks, saame ühiselt hakata otsima aktsepteeritavaid lahendusi ning mitte vasak- ja parempoolsuse pinnal vastanduma.

Ja võib-olla tundub, et haletsen üleolevalt neid vaeseid, aga paarikümne aasta pärast võib sellesse gruppi kuuluda 90% elanikkonnast, sealhulgas sina ja mina.

NB: vaata altpoolt Kristjani ja Sandri kommentaare, mis vähendasid mu enesekindlust ülaltoodud argumentatsioonis.

 

Kaanepilt: Bob Jagendorf, avaldatud litsentsi CC BY-NC all.

Seotud:

Jaga:

FacebooktwitterlinkedintumblrmailFacebooktwitterlinkedintumblrmail

Märkused

  1. Thomas Piketty, Jeffrey Sachs
  2. majandusmärkus: *mõmin mõmin* elastne nõudluskõver
  3. Vaata mõminat eelmises allmärkuses kõvera elastsuse kohta.
  4. Otsene kulu õppemaksule ja elamisele ning alternatiivkulu sellest, et võinuksid õppimise asemel töötada.
  5. Tasuta tähendab ka elamiskulude katmist — need sunnivad samuti vaesemaid tudengeid tööl käima. Eesti riigi garanteeritud õppelaenust selleks ei piisa.
  6. Näiteks võtavad mõned skeemid ära intsentiivi töötamiseks ja teised tunduvad väga ebaausad või ebaefektiivsed.

Lisa kommentaar

Comment

  1. Aitäh!

    Minul tekib küsimus, et kas see ikka on nii, et tehnoloogia loob ebavõrdsust. Näiteks vähemalt maailma riikide puhul suurema GDP puhul on ebavõrdsus väiksem. Ehk siis suurem tehnoloogiline areng loob võrdsema ühiskonna. Mis andmetele tuginedes Sa arvad vastupidist?

    • Võib-olla see pole lineaarne seos. Vt graafikut USA kohta siin: https://youtu.be/d8tlyFOq2tU?t=25m29s (või vist samade andmete põhjal siin http://inequality.org/income-inequality/) — 20. sajandi alguses oli ebavõrdsus suur, siis langes ja nüüd tõuseb uuesti (ja USA GDP kasvas kogu aeg). Ma ei tea miks, aga äkki keskmine tehnoloogiline tase vähendab ebavõrdsust, aga kõrgem tase suurendab.

      Aegridade korreleerimine on kahtlane tegevus, aga mis muu võiks seletada ajas kasvavat ebavõrdsust?

      Riikide GDP vs ebavõrdsuse graafikut ma ei viitsinud hakata praegu joonistama, aga ebavõrdsuse kaart (https://en.wikipedia.org/wiki/File:2014_Gini_Index_World_Map,_income_inequality_distribution_by_country_per_World_Bank.svg) ja GDP kaart (https://en.wikipedia.org/wiki/File:World_Nominal_GDP_2010.svg) küll korreleeruvad, aga mitte väga kõvasti. Vt näiteks Kesk- ja Lõuna-Ameerika riike, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Hiinat.

        • Ma olen nüüd natuke segaduses ja lähen tagasi empiirika juurde. Postituses kirjutatu on põhimõtteliselt ennustus tuleviku kohta: et ebavõrdsus kasvab.

          Selle asemel, et võrrelda eri riike, oleks vist parem võrrelda sama riiki ajas. Vaadates Gini indeksi ajaloolist arengut Eestis ja ümberkaudsetes piirkondades siin, on see (silmaga jõllitades) pigem tsipa langenud. Seega esimese lähenduses oleks ennustus, et indeks langeb samamoodi vaikselt edasi.

          Teine küsimus on, kas seekord — aastal 2017 ja hiljem — on midagi muudmoodi (mis on a priori nõrk argument). Võib-olla, nagu FB postituse kommentaarides mainitud, on muutused (automatiseerimine) nüüd kiirem ja ümberõppeks jääb vähem aega. Võib-olla toodab automatiseerimine küll uusi töid, aga nende tegemiseks on haridus- ja intellektibarjäär kõrgem kui varem.

          Kolmas küsimus on põhjuslik seos tehnoloogia ja ebavõrdsuse vahel ja selle kohta on mul keeruline midagi öelda (põhjuslikkust on lihtsalt väga keeruline tuvastada).

          Kõik eelnev (sh Kristjani ja Sandri kommentaarid) tähendab, et mu ennustus on pigem klassist “argumenteeritud spekulatsioon” — olen vähem kindel, kui postitust alustades olin.

          • Moonutustel on ilmselt eri põhjuseid, aga üks tuleneb sellest, et eri ühiskodades suhtutakse erinevalt varandusliku kihistumise kompensatsioonmehhanisidesse. EL ja tsoonis on sinu visandatud stsenaarium juba laialdaselt tunnustatud ja jõudnud ka reaalpoliitikasse.

  2. Üldiselt nõustun, aga pean veidi torkima sinu argumenti, et kapitalitootlus peaks tingimata kasvama. Nii kuidas tööjõuturul võib toimuda satiratsioon, kus töökäsi on rohkem kui töökohti, mis viib alla tööjõu hinda (palka). Analoogselt sõltub kapitalitootlus ülejäänud vabast kapitalihulgast. Mida rohkem vaba raha majanduses on, mida investeerida, seda madalamaks muutub võimalik tootlus, mida kapitaliga teenida saab. Ideeliselt võib kapitali riskivaba tootlus läheneda nullile. Kapitaliomanikel on sellises olukorras küll palgatööliste ees jätkuvalt eeliseid, aga Piketty r>g teooria ei ole täielikult veenev.

    • +1 ja vist juba praegu on see protsess ka pikalt toimumas ehk et aktsiaturgude keskmine tootlus väheneb (muidugi risk ka läbi selle, et lihtsam on vara erinevatesse kohtadesse paigutada).

    • Nõus, et kapitaliturul võib saturatsioon toimuda. Aga S&P500 ajaloo põhjal ma ei ütleks, et kapitalitootlus oluliselt vähenenud on — kas vaatan millestki mööda?

  3. Mul on pakkuda mõttekäik, et üksikule saarele (lugeda: kosmoselaev Maa) laevahuku või õnneliku lennuõnnetuse tulemusena vangi jäänud inimpopulatsioon saab paremini elada vaid siis, kui masinad orjavad inimesi, mitte nii, et osa inimesi orjavad mingit teist osa inimesi, hierarhia ladvikut.

    Ma teen vahet materjaalsel rikkusel ja finantsilisel rikkusel. Finantsiline rikkus baseerub AINULT punktisumma, nimega raha, olemasolus. Raha on punktisumma, millega INIMESED üksteise teenuste eest arveldavad. Robotile pole vaja raha maksta, robotile piisab elektrist. Roboti hind koosnab vaid inimestele makstavast punktisummast. Sama lugu roboti osaks oleva materjali, näiteks alumiiniumi, hinnaga: alumiiniumi hind koosneb vaid teiste inimeste poolt osutatud teenuste eest makstavast punktisummast ja siis supermafia, peenema nimetusega “valitsus”, poolt nõutavast katuserahast.

    Ja kui robotid töö ära teevad, pole vaja ka selle töö tulemuse eest maksta, nii nagu Te ei maksa oma kodus olevale kohvimasinale selle eest, et ta Teile veest, elektrist ja kohvipurust/kohviubadest kohvi valmis teeb. Kohvimasina enda, “kohvitegemisroboti”, eest pidite küll kellelegi maksma, küll tootmise, küll transpordi, küll tont teab veel mille eest, Teie poolt pukki MITTE-valitud poliitikute katuseraha kaasa arvatud (käibemaks, tulumaks, elektriaktsiis, kütuseaktsiis, jne.), aga kohvimasina töö eest Te ei maksa sentigi.

    Seega, lahendus on viiga baaskaupade hinnad automaatikaga nullilähedale, nõnda, et 0% maksukoormust eelistavad anarhistid suudaks selle nullilähedase hinna 100% oma enda vahenditest ära maksta. Tallinna “tasuta” ühistransport, mis mulle VÄGA MEELDIB, ju tegelikult on täpselt trend selles suunas ja sellest on palju abi. Arstiabi korral läheb siiski inimtööd kindlasti tarvis, aga seal on siis lahenduseks automaatika kasutamine määral, et meedikute töö-aeg ühe patsiendi kohta oleks minimiseeritud. Näiteks, miks peaks kirurg tegelema sellise labase küsimusega nagu haava kokku-õmblemine? Robot võiks seda teha. Teiseks, miks peaks üldse kirurg raiskama oma aega käte pesemise ja kostüümi selga-panemise peale, kui nii kui nii ta hakkab juhtima opisaalis robotit? Piisab, kui opisaal on steriilne ja puhas ja opereeriv robot on steriilne, kirurg ise võib opisaalis ekraani vaatamise asemel ekraani mugavalt oma kontoris/kabinetis vaadata ja siis kah lihtsamad lõikused menüüvalikust, oma isiklikest seadistustest valida, umbes, et operatsioon algab, konkreetse patsiendi kirurg valib menüüst roboti seadistused, et kuidas ta soovib keha avamist saada, kui robot on avamisega valmis jõudnud, kõlab kirurgi kabinetis uksekella-helina “bling”, mille peale kirurg pärast kohvi rüüpamist vaatab ekraanile ja tegutseb edasi ning kogu operatsioonisaalide komplekti peale on kostüümis ja steriilselt valves vaid üks kirurg, kes roboti põrumise korral suudab kohe tormata sinna operatsioonile, kus kiiresti abi on vaja. Nii kui nii saavad meedikud opisaalis patsiendi parameetreid ekraanidelt teada, vahet pole ju, kus need ekraanid asuvad. Intensiivravipalatites näiteks on ekraanid juba tänapäeval koondatud valveõe-laua juurde, kus on nagu “ulmefilmi kosmoselaev”, palju ekraane ja südametööde graafikuid.

    Ja kui neil “lihttöö tegijatel” on toit, peavari, arstiabi tasuta kättesaadavad, umbes nagu koduloomadel, siis milles probleem on?

    Muuseas, see Tallinna “kommunaal-toidupood” on GENIAALNE, sest see on vahend, millega saab konkurentsi abil hoida tava-toidu-poodide hinnad madalad. Näiteks sõjapiirkondades pakutakse humanitaarabi, targemal juhul, sama mudeli abil: selle asemel, et toiduaineid tasuta laiali jagada, MÜÜAKSE NEID ODAVALT, et üüratu inflatsiooniga turul kommerts-tarnijate hinnad tagasi mõistlikuks saada ja müügist saadud raha eest ostetakse KOHALIKELT TOOTJATELT TOIDUAINEID, vältimaks nende pankrotti minekut sõjapiirkonnas tekkinud turutõrke tingimustes. Tallinnas aga on tolle Savisaare kommunaaltoidupoe näol GENIAALSELT TÄPSELT SEE SAMA MEEDE püsivalt rakendatud. Tõesti targalt tehtud!

    Mis puutub ideesse, et las turg reguleerib ja luuser-ärisid polegi tarvis, et las luuser-ärid lähevadki pankrotti, siis mu vastus on: IT-arendus Norras! Seal on ju olukord selline, et kohalik naftatööstus on vaba konkurentsiga hinnad lakke löönud, aga IT ja biotehnoloogia ja üldse niiöelda “kõrgtehnoloogia” on töömahukad ettevõtmised, millel on VAID GLOBAALSED HINNAD. Seega, Norra IT-ettevõte peab oma tooteid/teenuseid müüma globaalsel turul samas hinnakategoorias, kus müüvad Rootsi IT-ettevõtted ja Soome IT-ettevõtted, eeldusel, et tolle Norra IT-ettevõtte peamine müügiargument GLOBAALSEL turul on “põhjamaine kvaliteet”. Rootsis aga naftatööstust pole, hinnad/palgad madalamad kui Norras. Saksamaa IT-ettevõtjad ja Taani IT-ettevõtjad on kah omamoodi konkurentidena kannul ja ongi nii, et kui mõni Opera veebilehitseja või Trolltech’i Qt välja arvata, siis on tarkvara-arendus Norras niivõrd konkurentsivõimetu, et ainuke viis arendustegevusega seal tegelda on mingi skeemi abil naftatöösturitelt osa raha endale suunata ehk räiged maksud ja vaid grandirahast töö tegemine. Sisuliselt, vaba turu tingimustes on Norra IT-tööstus VÄLJA SURNUD, sest vabal turul on elamiskulud tarkvaraarendajatele mõne muu tööstusharu, Norra korral energiatööstus (nafta, gaas) nii kõrgele aetud, et tarkvara-arendajad, kes peavad müüma oma teenuseid globaalsete hindadega, ei ela Norras vaba turu tingimustes, eriti, ära.

    Röövkapitalist ütleb tolle Norra juhtumi peale, et tarkvara-tööstuse välja suremine pole probleemiks, kui ei maksta, siis järelikult pole tarvis, aga 21. sajandil kõik tööstusharud sõltuvad tarkvarast ja ma väga ei usu, et norrakatel on jube hea ja mõnus elada, kui nad peavad kõik tarkvara-arendus-teenused väljastpoolt Norrat sisse ostma, rääkimata siis tarnekindlusest. Kui aga turu-mehhanismidega (lugeda: Tallinna tasuta ühistransport, Tallinna “kommunaal-poed”) on kommerts-sektoris, vabal turul, hinnad TURU MEETMETEGA, KONKURENTSI KASUTADES, kontrolli all hoitud, viisil, et ka majanduslikult vähem edukatel inimestel on võimalik KOHALIKUL TURUL OSALEDA, siis ei ole tarvis neil inimestel mujale ära-kolimise tõttu KOHALIKULT TURULT lahkuda ja see muudab KOHALIKU KAUPADE JA TEENUSTE VALIKU palju paremaks ning ka rahaliselt edukate äride, Norra korral energiatööstus, allhankijate valiku paremaks, allhankijate tarnekindlus paraneb.

    Seega, lahendus on lihtne: automatiseerida kõik nii ära, et baasvajaduste rahuldamise odavusest tulenevate võimaluste tõttu saavad kõige vaesemad inimesed elada kõrvuti finantsiliselt rikaste inimestega ja see tagab teenuste kättesaadavuse ja tarnekindluse ka finantsiliselt rikastele inimestele.

    Tänan lugemast 🙂