Soovitus: loe/kuula seda postitust kõrvaklappidega.
Ma ei ole vist kunagi luulest päriselt aru saanud. Suudan sõnu lugeda ja mõnikord isegi oma peas visualiseerida, aga see ei ole mulle kunagi emotsionaalselt kohale jõudnud. Nüüd olen aru saanud, mis puudu oli: biit.
Räpp on luule 2.0. Nagu luule, sisaldab räpp üllatavaid ja suurepäraselt kokkusobivaid riime, aga lisaks võimendab ta mõju rütm ning heas räpis sulab kõik kokku üheks emotsionaalseks haamriks, mis lajatab sõnumi kohale. Sõnumist rääkides: temaatika on enamasti põnevam ja sügavam kui tüüpilistes õnnestunud/ebaõnnestunud armastusest rääkivates poplugudes: näiteks rassiviha, vaesus, narkootikumid, vägivald, surm. Üliedukas Silicon Valley investor Ben Horowitz kasutas pikalt igas oma blogipostituses räpilugusid — oma sõnul selleks, et edasi anda emotsiooni, mis tavalise tekstiga edasi ei kandu.
Selle asemel, et pikemalt teoreetilist juttu ajada, kuulame. Allpool ei ole mingi antoloogia või täielik ülevaade — lihtsalt räpilood nii Eestist kui välismaalt, mida pean ühel või teisel põhjusel ägedaks.