Soovitus: loe/kuula seda postitust kõrvaklappidega.
Ma ei ole vist kunagi luulest päriselt aru saanud. Suudan sõnu lugeda ja mõnikord isegi oma peas visualiseerida, aga see ei ole mulle kunagi emotsionaalselt kohale jõudnud. Nüüd olen aru saanud, mis puudu oli: biit.
Räpp on luule 2.0. Nagu luule, sisaldab räpp üllatavaid ja suurepäraselt kokkusobivaid riime, aga lisaks võimendab ta mõju rütm ning heas räpis sulab kõik kokku üheks emotsionaalseks haamriks, mis lajatab sõnumi kohale. Sõnumist rääkides: temaatika on enamasti põnevam ja sügavam kui tüüpilistes õnnestunud/ebaõnnestunud armastusest rääkivates poplugudes: näiteks rassiviha, vaesus, narkootikumid, vägivald, surm. Üliedukas Silicon Valley investor Ben Horowitz kasutas pikalt igas oma blogipostituses räpilugusid — oma sõnul selleks, et edasi anda emotsiooni, mis tavalise tekstiga edasi ei kandu.
Selle asemel, et pikemalt teoreetilist juttu ajada, kuulame. Allpool ei ole mingi antoloogia või täielik ülevaade — lihtsalt räpilood nii Eestist kui välismaalt, mida pean ühel või teisel põhjusel ägedaks.
N.W.A. (Niggaz Wit Attitudes) on üks esimesi gängstaräpi esindajaid. Nad tegutsesid 80-ndate lõpus ja rääkisid muuhulgas süstemaatilisest politseivägivallast mustanahaliste vastu, mis USA viimase aja arenguid vaadates on üllatavalt ajakohane. Film “Straight Outta Compton” (mis on ka nende kahest albumist esimese nimi) on väga kõrgelt hinnatud ja võtab kokku N.W.A. loo.
N.W.A. – “Express Yourself” (albumilt “Straight Outta Compton”, 1988)
Express yourself…
I’m expressin’ with my full capabilities,
And now I’m livin’ in correctional facilities,
Cause some don’t agree with how I do this.
I get straight, meditate like a Buddhist
Kui paljudes USA kaasaegsetes raadiojaamades oli N.W.A. lugude mängimine keelatud, siis “Fuck tha Police” on nii vastuoluline, et selle mängimist keelasid väidetavalt ka kohalikud politseijaoskonnad linnades, kus N.W.A. tuuril käis — juba pealkirja järgi on ilmselge, miks.
N.W.A. – “Fuck tha Police” (“Straight Outta Compton”, 1988)
Fuck the police coming straight from the underground
A young nigga got it bad cause I’m brown
And not the other color so police think
They have the authority to kill a minority[—]
Fucking with me cause I’m a teenager
With a little bit of gold and a pager
Searching my car, looking for the product
Thinking every nigga is selling narcotics
2Pac tegutses peamiselt 1990-ndate alguses ja ta looming meeldib mulle, kuna katab kohati kahetsuse ja pettumusega seda, mis tingimustes ta kasvama ja elama pidi. Mõned lood — nagu “Dear Mama” — on pea pisarateni emotsionaalsed ja räägivad väga piltlikult tema ja eeldatavasti paljude saatusekaaslaste lugu.
2Pac – “Dear Mama” (“Me Against the World”, 1995)
When I was young, me and my mama had beef
17 years old, kicked out on the streets
Though back at the time I never thought I’d see her face
Ain’t a woman alive that could take my mama’s place[—]
You always was committed
A poor single mother on welfare, tell me how you did it
There’s no way I can pay you back, but the plan
Is to show you that I understand; you are appreciated[—]
I hung around with the thugs, and even though they sold drugs
They showed a young brother love
I moved out and started really hangin’
I needed money of my own, so I started slangin
I ain’t guilty, ‘cause even though I sell rocks
It feels good putting money in your mailbox
I love paying rent when the rent is due
I hope you got the diamond necklace that I sent to you
Muide, 2Paci vanemad olid liikmed Black Panther Party‘s, organisatsioonis, mis 60-ndatel ja 70-ndatel USA-s võitlesid mustanahaliste õiguste eest üllatavalt suure jõuga — näiteks relvastatud tänavapatrullidega, kelle ülesanne oli politseivägivalda ohjes hoida. Eriti imekspandav on, et FBI üritas väga aktiivselt ja kohati illegaalselt (väidetavalt isegi mõrvadega) nende tegevust takistada. 2Pac mainib oma loos “Changes” pantrite ühe asutaja Huey Newtoni mõrva.
2Pac – “Changes” (“Greatest Hits”, 1998)
I see no changes, wake up in the morning and I ask myself:
“Is life worth living? Should I blast myself?”
I’m tired of being poor and, even worse, I’m black
My stomach hurts so I’m looking for a purse to snatch
Cops give a damn about a negro
Pull the trigger, kill a nigga, he’s a hero
“Give the crack to the kids: who the hell cares?
One less hungry mouth on the welfare!”
First ship ‘em dope and let ‘em deal to brothers
Give ‘em guns, step back, watch ‘em kill each other
“It’s time to fight back,” that’s what Huey said
Two shots in the dark, now Huey’s dead[—]
We gotta start making changes
Learn to see me as a brother instead of two distant strangers[—]
And still I see no changes
Can’t a brother get a little peace?
It’s war on the streets and a war in the Middle East
Instead of war on poverty
They got a war on drugs so the police can bother me
And I ain’t never did a crime I ain’t have to do
“Changes” sai postuumselt Grammy pärast 2Paci mõrva 1996. aastal.
Viimane USA räppar, keda siin mainin, on Eminem. Kuna ta on viimase 10 aasta jooksul mitu edukat lugu välja lasknud, oled ilmselt midagi temalt kuulnud. Wikipedia sõnul peetakse üheks parimaks filmi “8 Mile” jaoks kirjutatud lugu “Lose Yourself”. Kuigi see räägib Eminemi (ja teiste räpparite) raskest isiklikust teest edu poole, on jälle tunda tugevat “see on mu ainuke variant vaesusest pääsemiseks” tooni.
Eminem – “Lose Yourself” (singel, 2002)
You better lose yourself in the music, the moment
You own it, you better never let it go
You only get one shot, do not miss your chance to blow
This opportunity comes once in a lifetime, yo
You better lose yourself in the music, the moment
You own it, you better never let it go
You only get one shot, do not miss your chance to blow
This opportunity comes once in a lifetime, yo
Aga aitab inglisekeelsest USA räpist. Mis toimub Eestis?
Tõenäoliselt tuntuim Eesti räppar on Genka ehk Oleg Kosjugin ehk (pärisnimega) Henry Kõrvits. Ta oli liige Toe Tagis ja A-Rühmas ja nendelt gruppidelt tead tõenäoliselt paari kõige populaarsemat lugu, aga need on juba igivanad. Genka uuemast loomingust meeldib mulle “Jeesus Presley”, mis räägib peamiselt ta positsioonist Eesti räpikunnina, aga muuhulgas ka sellest, et räpp on legitiimne osa kultuurist (fakt, mida ilmselt vähesed tunnistavad).
Genka & Paul Oja – “Jeesus Presley” (“Genka/Paul Oja”, 2014)
Ma olen ka kõik need Shakespeared,
Jobsid ja Disneyd
Jeesused, Lennonid, Gandhid ja Presleyd
Pärt, Trevor, ZA/UM ja Turovski
Heisenberg, Sirp, Smaug ja Bukowski!
Su ikoon, su ema ja isa ka!
Siia pole kellelgi sittagi lisada!
Sest see on Game 7 võiduvise
Ma olen sina, rohkem kui sa ise!
Genka ühe populaarse loo järgi nime saanud1 plaadifirma Legendaarne Records avaldab lisaks Genka enda muusikale nooremaid artiste. Ma pole kindel, kas nad on turunduses üliefektiivsed või suudavad parimad artistid endale meelitada, aga millegipärast on populaarseimad Eesti räpparid just Legendaarne Recordsi all.
Üks neist on Reket, kodanikunimega Tom-Olaf Urb. Ühe mu sõbra sõnul on Reket kõigi tema sõprade seas äkitselt populaarseks muutunud, seega äkki on tegu tõusva tähega?
Reket – “Võit” (“Tuule tee”, 2015)
selle asemel et korvi panna palli
tunnen mõnu, et
žongleerida saan sõnu
millest valmivad mu salmid.
See on Tallinn, pealinn, peatee
lennujaamast sõidan kesklinna
jätan täistuled peale.
linn on sombune ja hall, andeks anna.
Mõnel konnal konnatiigis
pole jäänd ühtki konna keda panna.
Okei, siin polnud otseselt tumedat tooni. Aga kui läheme Beebilõusta juurde, siis on selge, miks ma ülal ütlesin, et räpi temaatika on sügavam kui poplugudes.
Beebilõust – “Vihaköne” (“Must Lipp”, 2015)
Täna mo värsid on vihased
Vaadake, usklikud, uskmatud
Noored ja pödurid
Täna mo värsid on vihased
Nagu gaza sektorit ründavad iisraeli södurid
Kuniks mu keha vabaduse samba sees luku taga
Saadan need värsid enda eest sötta
Neid piigihoope mo südamesse torgatakse mitu sada
Kui veel kord peaks leinama mönd noort kasti läind söpra
Vaata aasta on 2015
Need keelud ei tööta
Need käsud ei müü, tšort
See propaganda ei kanna
Sa ei valda
Et fentanüül aka küür aka surm
Natüürmort
On nagu so poliitika
Surmarüüs, natüür tšort[—]
Pole tööd – otsind
Unetud ööd – trotsind
Kui tääk vööl röövlina lonkind
Pole tööd – otsind
Unetud ööd – trotsind
Kui tääk vööl röövlina lonkind
Neid suurlinna teidJa nüüd ma tulen koju mööda Sölet
Mul seljataga Babülon pöleb
Tea, et see siin on mo vihaköne
Nii et pöle pöle, Babülon, pöle
Ma ei ole fentanüüliga seni isiklikult kokku puutunud (vähemalt mitte inimestega, kes kasutamist tunnistaks), aga see lugu on mu seni lähim kogemus (“Kuidas minust sai HAPKOMAH“, mida kavatsen varsti lugeda, saab ilmselt olema veel lähem). Ja kui Kaur Kenderi analüüsi lugeda — see tundub suuremaltjaolt usutav — siis on fentanüül Eesti narkoprobleemidest üks suuremaid.
Loomulikult on maailmas ja Eestis veel räppareid; eestlastest paljud leiad üles Eesti räpparite Vikipeedia artiklist ja Legendaarne Recordsi kodulehelt.
Võib tunduda, et kõigil, kes riime kirjutavad, on elu väga halvasti läinud. Paljude räpparite puhul ongi nii, aga isegi kui ei, siis leidub palju mitte-räppareid, kelle elu käibki palgapäevast süstini. Nad ei ole mu Facebooki sõbralistis, nad ei kirjuta Postimehesse arvamusartikleid. Ainuke platvorm, kus nendest probleemidest rääkida (okei, Nihilist ka, aga seda ei tunnista paljud legitiimse aruteluplatvormina), ongi räpp. See on aken teise maailma.
P.S. Suur osa ülalolevatest värssidest on kopeeritud Genius.com-ist, kus on lisaks sõnadele ka crowdsourced tõlgendused, ja Nihilistist.
Jaga:
Niipalju, kui see on võimalik, on mulle alati mulje jäänud, et Genka ja A-Rühm on Eesti n.ö. pop-räpp (mainstream a la 50 Cent jne vs alternatiivne a la Immortal Technique jne). Seetõttu Eesti räpimaastikult veel mõned klassikalisemad “teise stiili” näited:
1. Ühiskonnakriitilise räpi klassika – Noizmakaz ft. Põhjamaade, Jiljo ja Skazo Tänavate sümfoonia pt.II (https://www.youtube.com/watch?v=55gp1quXfhc)
2. Teine näide samast – Põhjamaade Hirm – 60 minutit (https://www.youtube.com/watch?v=LuZTq0T48ZI)
3. Stiilinäide MC-Battlest Eesti moodi – Tommyboy vs BigN anno 2007 (https://www.youtube.com/watch?v=JlTDlPr7O-g)
Aitäh! Hea mitte-mainstream räpini on raske jõuda, sest see (tautoloogiliselt) pole mainstream :).
Üks parimaid gruppe lüüriliselt on minu jaoks Kuuluud. https://www.youtube.com/watch?v=DtAPFUcxCak
Viimasel ajal meeldib oma humoorikuse ja lihtsusega ka 5miinust. 🙂
https://www.youtube.com/watch?v=SswMHkTYDXk
Art-hopi asjadest on huvitavad Sammalhabe ja EIXD näiteks:
https://www.youtube.com/watch?v=JExTCuum4fs
https://www.youtube.com/watch?v=Qcw8aPXQ9ek