Käesolev postitus on siin blogis esmakordne: see on külalispostitus Mihkel Kreelt — füüsikadoktorandilt, kelle igapäevatöös on tähtsal kohal eksperimentaalsete mõõtmisandmete statistiline töötlemine ja analüüsimine. Mihkel reageeris operatiivselt Tallinna börsil sel nädalal toimunule ja kirjutas juhtunust põneva analüüsi. Pikema jututa annan nüüd sõna talle.
Sel nädalal toimusid börsil Tallinna Vee aktsiatega kauplemisel huvitavad arengud. Tallinna halduskohtu 5. juuni negatiivse otsuse järel langes esmaspäeval, 8. juunil, Tallinna Vee aktsia hind 1,3 eurot ehk 8,3% võrra. Ühtlasi oli tegemist viimase dividendiõigusega (cum-dividend) kauplemispäevaga. Dividendi suuruseks oli määratud 0,9 eurot. Ootuspäraselt pidanuks aktsia hind 9. juunil niisiis selle võrra veelgi odavnema. Nii juhtuski, 9. juunil oli aktsia hinna langus 1,4 eurot ehk 9,8%.
Erakordse hinnalangusega käis kaasas ka hüppeline kauplemisaktiivsuse kasv, ületades tavapäraseid mahte kümnekordselt. Siit jõuamegi andmeanalüütikut huvitavate küsimusteni: kas on võimalik välja selgitada, kes kauplesid ja kuidas kauplesid? On lootust, et neid andmeid analüüsides joonistuvad välja mustrid, mis annavad aimu erinevatest kauplejatüüpidest ja nende strateegiatest.
Esitlen esmalt tulemusi ja võimalikke tõlgendusi ning seejärel lisan paar kommentaari andmete kogumise, töötlemise ja graafiku joonistamise kohta.
Graafikul on kujutatud korraga kõigi 9. juuni kauplejate positsioonimuutused, kus x-teljel on aktsiate arv ning y-teljel positsioonimuutus. Pangem tähele, et aktsiate arv on esitatud logaritmilisel skaalal, sest nii laotuvad positsioonide suurused võrdlemisi ühtlaselt laiali. Samuti võimaldab selline esitus meil kiiresti silma järgi hinnata, et näiteks mediaankaupleja portfellis on suurusjärgus mõnisada aktsiat.
Põnevamad leiud
Graafikut uurides torkab esmalt silma ostjate ja müüjate suur suhtarv: ostjate arv ületab müüjaid enam kui kümnekordselt. Võib niisiis väita, et müüki suunasidki vaid mõned suuraktsionärid (tegemist on välismaisete fondidega) ning müügilainega läksid kaasa ka üksikud väikeaktsionärid. Valdav enamik väikeaktsionäre seevastu kasutas hinnalangust aktsiate juurdeostmiseks ning leidub hulgaliselt neidki, kel seni Tallinna Vee aktsiaid polnud (punktid 100% joonel).
Lisaks seaduspärasustele, mis andmete graafilisel esitamisel efektselt välja tulevad, võiksime mõelda ka turuosaliste motiividele ja edasistele arengutele. Kuna ma pole kaugeltki majandusinimene, siis järnevat ei maksa kuigi tõsiselt võtta (küll aga ootaksin huviga täiendavat arutelu postituse kommentaariumis). Et müüjad olid välismaised fondid ja nende kõrvu võis kosta mingi arusaamatu uudis mingist kohtuotsusest, siis ehk nad pidasid paremaks kasumid välja võtta ja jalga lasta. Kohalikud väikeinvestorid seevastu tunnevad siinseid olusid ja näivad pika kohtuprotsessi osas pea üksmeelselt optimislikud? Tulevikku silmas pidades võiks siit väikeinvestoritele ka hoiatusnoodi leida: kui ka järgmised suuraktsionärid peaksid otsustama kasumeid välja võtta ja positsioonidest väljuda, on nad nõus seda tegema ka 10%-se languse hinnaga.
Toorandmetest graafikuni
Lõpetuseks lubasin lisada paar kommentaari graafikuni jõudmise tööprotsessist. Mulle üllatuslikult avastasin, et Eestis on börsiettevõtete aktsiaraamatud avalikud ning neid uuendatakse igapäevaselt. Aktsionäride positsioonimuutuse leidmiseks pidin lihtsalt võrdlema aktsiaraamatu seisu kahel järjestikusel päeval. Andmed sain Eesti väärtpaberikeskuse kodulehelt, kust andmekogumist siiski automatiseerida ei saa, sest päringu esitamisel tuleb tõestada, et sa pole robot (sisestada captcha).
Veebibrauseris avanenud tabeli mõnetuhande kirjega kopeerisin Excelisse (täpsemalt küll LibreOffice’isse), kust salvestasin selle csv-tüüpi tekstifailina. See oli niisiis andmete kogumise faas. Järgnevalt andmete analüüsimiseks kirjutasin väikse Pythoni skripti, kus kasutasin dictionary-tüüpi andmestruktuuri, et siduda aktsionäri nimi ja aktsiate arv. Suurte andmehulkade korral on see oluline, sest võimaldab üksiku kirje leida keerukusega O(log N). Võrreldes kahe järjestikus päeva andmeid, kirjutasin välja positsiooni muutnud aktsionäride alg- ja lõppseisu. Graafikuid olen harjunud tegema R-is, seal joonistasin punased ja sinised andmepunktid koos skaaladega ning salvestasin tulemuse vektorgraafilises formaadis (pdf). Lõppvormistuste tekstiliste selgituste lisamiseks tegin käsitsi ühe vektorgraafika töötlemise tarkvaraga. Pöörasin tähelepanu, et graafik saaks piisavalt iseselgitav. Sel juhul poleks blogipostituses enam vaja verbaalselt graafikut selgitada ning saaksin seda kasutada ka iseseisvalt näiteks Facebooki pildipostitusena.
Taivo blogi postitustega kursis olemiseks telli need otse meilile:
Jaga:
