Eestlastele, eriti tudengitele, jagatakse stippidena välja väga palju tasuta raha. Taotle neid! Protsess ei ole keeruline ja seda saab erinevate nippidega veel palju lihtsamaks muuta.
Sõprade-tuttavatega rääkimisest on mulle mulje jäänud, et paljud tudengid jätavad mingil põhjusel kandideerimata isegi stipendiumidele, mida nad vabalt võiksid saada. Võib-olla sellepärast, et läbikukkumise kartuses eelistavad nad mitte isegi üritada; võib-olla on probleem lihtsalt laiskuses või pidevas edasilükkamises — ma ei tea.
Ma olen saanud üsna palju stipendiume, millest osa on kandideerimiseks avatud peaaegu kõigile Eesti või eesti tudengitele (postituse lõpust leiad listi hulga Eestis jagatavate stippidega). Jagan siin oma kogemust nendega — arvatavasti on sellest kõige enam kasu bakalaureuse- ja magistritudengitele, aga see võib ka noorematele ja vanematele kasulik olla. Suur osa jutust kehtib ka välisülikoolidesse kandideerimisel (tegin ise hiljaaegu selle protsessi ETH Zürichisse kandideerides läbi ja sarnasus on suur).
(Avaldasin ka 20 näidet motivatsioonikirjadest, millega olen ise kandideerinud — vaata sealt häid ja halbu näiteid!)
Miks kandideerida?
Teeme lühikese arvutuse. Oletame, et oled pessimistlik ja hindad oma tõenäosust stipendiumi saamiseks 10%-le. (Praktikas saab näiteks ESFUSA stipendiumi minu teada umbes 50% kõigist kandideerijatest, aga nende jaotus pole muidugi täiesti juhuslik.)
Oletame veel, et sul kulub terve stipendiumiavalduse tegemiseks 15 tundi kasulikku tööd (tegelikult ilmselt natuke vähem), ja et stipendiumi väärtus on 1500 eurot (selliseid leidub mitu).
Nii tuleb sinu tunnipalgaks (1500€ x 10%)/10h = 10€/h maksuvabalt.
Sellist tunnipalka makstakse töökogemuseta, eriliste oskusteta tudengitele vähestes kohtades. Mida see tähendab? Rahaliselt kasulik võib olla kandideerida isegi juhul, kui arvad, et sa pigem stipendiumi ei saa!
Viimane lause on nii oluline, et ma rõhutan seda uuesti: ka siis, kui pead oma stipisaamise võimalust halvaks, on sul mõtet kandideerida!
Otsene rahaline kasu ei ole stipendiumi juures ainuke. Mõnel juhul (Rotalia stipendium) korraldatakse stipendiaatidele tänuüritus, kus võib kohata uusi põnevaid inimesi, näiteks teisi stipendiaate. CV-l võivad saadud stipendiumid anda tööle või ülikoolidesse kandideerides boonuspunkte, kuna näitavad, et teised hindavad sinu saavutusi—see on üks välise tunnustuse vorm.
Kandideerimisest on vähemalt ühel viisil kasu ka juhul, kui sa stippi ei saa: stipendiumikomisjoni jaoks motivatsioonikirja kirjutamine sunnib sind päriselt läbi mõtlema oma tulevikuplaane.
Isegi kui oled juba veendunud, et etteplaneerimine on kasulik, kipub see kiiremate igapäevatoimetuste tõttu unarusse jääma. Ülikooli esimesel ja teisel aastal andis motivatsioonikirjade kirjutamine mulle parema ettekujutuse, mida ma oma tulevikuga võiksin peale hakata (teha teadust? minna erasektorisse spetsialistiks? käivitada oma idufirma? jne).
Kuidas kandideerida?
Motivatsiooni hoidmine
Avalduse kokkupanemine nõuab üsna paljude tüütute asjade tegemist, mistõttu on oluline motivatsiooni üleval hoida. Üheks abivahendiks on visualiseerimine ehk võimalikult elavalt olukorra kujutlemine: kujuta näiteks ette hetke, kui sulle antakse kaamerate ees sooja käepigistusega kätte suuremõõtmeline tšekk.
Pole oluline, kas kujuteldav olukord on üldse realistlik—peamine on panna oma alateadvus ootama mingit olukorda, mis tekitab sees hea sooja tunde. Tead küll, see tunne, kui juhtunud on midagi ootamatult head—said oodatust parema hinde, võitsid mingi võistluse või said ootamatu kingituse.
Prokrastineerimise võitmine
Tunned ikka veel, et ei viitsi kandideerida, et see on liiga raske või liiga tüütu? Sellele on lahendus!
(Jah, tuleb välja, et “prokrastineerimine” on eesti keeles päris sõna. Olen ühe psühholoogi kasutuses kuulnud ka lühemat vormi “prokkima”.)
Peaaegu ükskõik millise tegevuse juures on prokrastineerimine (väheolulisi asju tehes oluliste kohustuste edasilükkamine) probleem. Üks väga lihtne viis seda leevendada on ülesannete pisemaks jagamine.
Algoritm ei ole väga keeruline: kui sul on suur ülesanne, mille alustamine tekitab kerget ärevust (võib-olla sellepärast, et sa pole kindel, kust alustada), siis jaga see väiksemateks osadeks, määra iga osa jaoks, kaua sellele plaanid kulutada ja kirjuta nimekiri nendest tegevustest. Viimane on oluline, kuna lõpetatud ülesande ette linnukese tegemisest või selle läbikriipsutamisest saadav vaimne rahuldus on lisamotivatsioon.
Oletame näiteks, et su TODO-listis (sa ei pea TODO-listi? on viimane aeg alustada) on ülesanne:
[ ] Kandideeri stipendiumile X
Üks võimalus seda ülesannet väiksemateks osadeks jagada (sõltuvalt sellest, milliseid dokumente stipendiumiavaldusse nõutakse):
[ ] Täida stipendiumiavaldus ära (5 min)
[ ] Osta A4 ümbrik ja piisavalt marke (5 min)
[ ] Küsi dekanaadist/sekretärilt hinneteleht (5 min)
[ ] Kirjuta motivatsioonikiri (? h)
[ ] Küsi soovituskirjad (? h)
[ ] Prindi kõik lehed välja (5 min)
[ ] Vaata materjalid üle ja pane ümbrikusse (5 min)
[ ] Pane ümbrik posti (5 min)
Eelnevas listis on motivatsioonikirja kirjutamise ja soovituskirjade küsimise juures teadmata hulk aega. Need ongi tavaliselt kõige ebakindlamad ja raskemad kohad stipendiumi- (või ülikooli sisseastumis-)avalduse juures. Loomulikult on ka selliseid ülesandeid võimalik pisemaks jagada, näiteks: 1. ideede genereerimine (5min), 2. mustandi kirjutamine, 3. viimistlemine ja 4. lõppversiooni ärasaatmine.
Mida kohe praegu teha?
Kui sul on juba silmapiiril mingi konkreetne stipendium, mida taotleda, siis tee järgmist (ma luban, et see ei võta kokku üle 5 minuti).
- Arvuta, mis su tunnipalk tuleks, kui saad stipendiumi ja kulutad avalduse tegemisele kokku 10 tundi.
- Pane telefoni/päevikusse/kalendrisse/märkmikku kaks meeldetuletust: üks avalduse saatmise lõpptähtajaks ja teine VÄHEMALT KUU AEGA varasemaks. Nii jääb sul piisavalt aega motivatsioonikirjade kirjutamiseks ja soovituskirjade küsimiseks!
- Meeldetuletuse saabudes (ehk hiljemalt kuu aega enne tähtaega) kirjuta endale üles, milliseid dokumente, hinnetelehti, avalduse osasid, soovituskirju, esseesid jms sul täpselt vaja on ja kuidas nad vormistatud peavad olema.
- Kirjuta piisavalt pisikeste osadena (hea, kui iga asi võtab 5 minutit kuni tund) üles, mida täpselt pead tegema.
- Tee eelmises punktis välja mõeldud väikesed ülesanded ära!
Kui sa ei tea ühtki stippi, kuhu lähiajal kandideerida, siis keri alla ja uuri lehekülje lõpus olevat listi stipendiumide nimekirjaga — äkki leiad mõne, mille tingimustele vastad! Kui sa siiski praegu kuhugi ei kandideeri, siis salvesta see leht järjehoidjatesse (Ctrl+D), et õigel ajal siia tagasi tulla.
Minu sarnaste postitustega kursis olemiseks telli need otse meilile:
Stipendiumide nimekiri
See nimekiri pole loomulikult täielik. Uuri ka oma koolist või ülikoolist, leidub ka ainult kindla kooli õpilastele mõeldud stipendiume!
- ESFUSA: kuni 5000$, kord aastas.
- Rotalia: 2000€, kord aastas.
- ÜEKN: 1500$, kord aastas.
- Revelia: 1500$, kord aastas.
- ERKF: väga palju erinevaid stipendiume, paarikümnest eurost tuhandeteni.
- Archimedes: üsna palju erinevaid, enamik tuhandetes eurodes. Sihtgrupid on gümnaasiumilõpetajast doktorandi ja teadustöötajani.
- BAFF: erinevate tegevuste jaoks USAs, kümnetes tuhandetes dollarites.
- Fulbright Student ja Fulbright Scholar, katab õppimis- ja elamiskulud USAs.
- Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse nimekiri.
- Rajaleidja nimekiri.
- Tudengitele suunatud stipendiumide meililist.
Kaanepilt: Sergio Rivas, avaldatud litsentsi CC BY-NC-ND 2.0 all.
Jaga:
Jutt jumala õige. Minu skoor jäi lõpuks 3 võitu 11st kandideerimisest. Peale esimest nelja-viite on kõikvõimalikud dokumendid juba olemas ja enamasti on vaja ainult kuupäev ära muuta ja võib-olla paar rida CV-sse lisada. Lisaks on ka su juhendajal juba iseloomustus olemas varasemast, seega tuleta talle ainult meelde, et ta on seda juba varem teinud ja ei pea uut looma hakkama.
Jep, see jäi mul endal mainimata – kui juba paarile stipendiumile oled kandideerinud, võtavad järgmised tunduvalt vähem aega.