Me kõik jääme vanaks

cover

Teadaanded:

  • See postitus kattub enam-vähem sellega, mida rääkisin eelmisel nädalavahetusel toimunud Arvamusfestivali #selfie2050 arutelul, seega kui olid seal kohal, pole siin sinu jaoks palju uut.
  • Tänane postitus hilineb, kuna olin terve eelmise nädalalõpu haige ja otsustasin kirjutamise asemel paranemisele keskenduda ja lükata kirjutamise tänasesse, kus pidin 6 tundi Riia lennujaamas ootama.
  • Kuna täna algab mul nädal aega kestev eksamisessioon ja pärast seda liigun ebaregulaarselt Eesti, Šveitsi ja veel paari riigi vahel, postitan ilmselt septembri keskpaigani vähem regulaarselt.
  • Lõpetasin täna hiina kirjaniku Liu Cixin’i ulmeraamatu “The Three-Body Problem“, mis oli mitmest küljest huvitav (aitäh Kristjanile soovituse eest!). Esiteks on see vist esimene mitte-lääne kirjaniku raamat, mida olen lugenud. Teine ja palju olulisem tagajärg: see raamat pani mind eneselegi teadmata palju rohkem hindama reaalteaduste ilu — kui tavaliselt saadan oma meilikasti jõudva Quanta Magazine’i peamiselt (populaar-)matemaatikale, füüsikale ja bioloogiale keskenduva uudiskirja pärast lühikest pealevaatamist arhiivi, siis nüüd hindan neid artikleid palju rohkem — näiteks sellest, miks lindude silmad on (matemaatiliselt ja praktiliselt) palju paremad kui inimestel. Alustan triloogia teise osaga ASAP.

Võib-olla juba tead, et praegu 20-ndates ja 30-ndates olevad inimesed ei hakka riiklikku pensioni saama, vähemalt mitte praegusel kujul. Statistikaameti kõige realistlikuma1Ennustus on tehtud viie stsenaariumi jaoks, millest ainult Stsenaarium 1 (“Stsenaarium nr 1: Trendid jätkuvad: praeguste sündimustrendide jätkumine koos tasakaalus välisrändega (lahkujaid ja saabujaid on võrdselt).”) puutub vähegi reaalsusega kokku. prognoosi järgi kahaneb Eesti elanikkond aastaks 2040 umbes 100 000 inimese võrra. Kui põhjalikumat dokumenti lugeda, on pilt veel karmim: kui praegu on iga pensionäri2>65-aastased kohta neli tööealist315-64-aastased, siis aastal 2040 on ühe pensionäri kohta kaks ülalpidajat. Sõnum on minu arvates päris selge: praegused 20-50 vanuses inimesed mingit arvestatavat riiklikku vanaduspensioni ei saa.

(Kogu see arutelu baseerub eeldustel, et aastal 2050 on a) inimkond olemas, b) Eesti riik olemas, c) majandus näeb välja enam-vähem sarnane praegusele4s.t. pärast automatiseerimist on inimestele veel midagi teha jäänud ja d) ei ole veel juurutatud kodanikupalka, mis muudaks pensioniskeemid mõttetuks. Need eeldused, eriti c) ja d), ei ole väga kindlal alusel, aga teema väärib sellegipoolest arutamist.)

Loe edasi

Märkused   [ + ]

1. Ennustus on tehtud viie stsenaariumi jaoks, millest ainult Stsenaarium 1 (“Stsenaarium nr 1: Trendid jätkuvad: praeguste sündimustrendide jätkumine koos tasakaalus välisrändega (lahkujaid ja saabujaid on võrdselt).”) puutub vähegi reaalsusega kokku.
2. >65-aastased
3. 15-64-aastased
4. s.t. pärast automatiseerimist on inimestele veel midagi teha jäänud

Teomeeter: kommenteeritud väljaanne

cover_smaller

Teomeeter on uus veebikeskkond, kus… mul on raske lühidalt kirjeldada, mida seal tehakse. Põhimõtteliselt on seal hunnik erinevaid lubadusi — näiteks “Jätan jalgratturist mööda sõites talle piisavalt ruumi.” –, mille juures saab klikkida “mina ka”, mis tähendab, et lubad ise samamoodi teha. Lubadused on grupeeritud teemadesse ning esimesena (ja seni ainsana) on seal liiklusteemalised lubadused; järgmisena on plaanis alkoholiteemalised.

Loe edasi

Miks hoolida enesearengust?

cover

Mõned tuttavad peavad mind eriliseks eluhäkkide ja produktiivsuse kuningaks, aga ma ise ei arva nii. Näen küll palju vaeva, et saada üle esinemishirmust ja laiskusest, et lugeda kiiremini raamatuid ja ennast rohkem motiveerida ja vaimset võimekust optimeerida ja õigeid produktiivsustööriistu kasutada, aga see kõik tundub paratamatu — mulle tundub, et teistmoodi ei ole mõtet. Miks ma enesearengust nii palju hoolin?

Loe edasi

Kumb valida: õnnelikkus või saavutamine?

cover

Viimase poole aasta jooksul on mu elus kesksel kohal olnud üks vastuolu. Lühidalt öeldes on see vastuolu mu õnnelikkuse ja saavutustahte vahel, aga las ma selgitan lähemalt.

Olen kaks aastat harrastanud mindfulness-meditatsiooni ja selle üks alustalasid on non-striving ehk (toortõlgituna) mittepüüdlemine. Selle mõte on saavutada olukord, kus sa ei püüdle millegi poole: ei ürita jõuda mingisse teise kohta või situatsiooni, vaid aktsepteerid kõike, mis on praegu.

Loe edasi

Räpp on luule 2.0

cover7

Soovitus: loe/kuula seda postitust kõrvaklappidega.

Ma ei ole vist kunagi luulest päriselt aru saanud. Suudan sõnu lugeda ja mõnikord isegi oma peas visualiseerida, aga see ei ole mulle kunagi emotsionaalselt kohale jõudnud. Nüüd olen aru saanud, mis puudu oli: biit.

Räpp on luule 2.0. Nagu luule, sisaldab räpp üllatavaid ja suurepäraselt kokkusobivaid riime, aga lisaks võimendab ta mõju rütm ning heas räpis sulab kõik kokku üheks emotsionaalseks haamriks, mis lajatab sõnumi kohale. Sõnumist rääkides: temaatika on enamasti põnevam ja sügavam kui tüüpilistes õnnestunud/ebaõnnestunud armastusest rääkivates poplugudes: näiteks rassiviha, vaesus, narkootikumid, vägivald, surm. Üliedukas Silicon Valley investor Ben Horowitz kasutas pikalt igas oma blogipostituses räpilugusid — oma sõnul selleks, et edasi anda emotsiooni, mis tavalise tekstiga edasi ei kandu.

Selle asemel, et pikemalt teoreetilist juttu ajada, kuulame. Allpool ei ole mingi antoloogia või täielik ülevaade — lihtsalt räpilood nii Eestist kui välismaalt, mida pean ühel või teisel põhjusel ägedaks.

Loe edasi

Toitumine on teadus (sõna otseses mõttes)

cover

(Eelmisel nädalal oli postitamises auk, sest tahtsin tänasele postitusele sügavamalt keskenduda ja teadusartiklites ja internetis tuhlamine võtab palju aega.)

Ma tahan elada kvaliteetset elu nii kaua kui võimalik. See ei tähenda ainult eluea maksimeerimist: eelistaksin pigem elada tervena 80-aastaseks selle asemel, et mõne 70-aastaselt väljalöönud haiguse tõttu veeta 20 aastat õnnetuna ja 90-selt surra. (Tegelikult eelistaksin üldse mitte surra, aga seda saan vähem mõjutada.)

Loomulikult on mõned asjad (peamiselt pärilikud haigused ja suurkatastroofid) minu kontrolli alt väljas. Samas mõjutavad pikaajalist tervist väga palju mu praegused harjumused, mida saan muuta.

Loe edasi

Kofeiin: rohkem kui sa teada tahtsid

cover

* Postituse pealkiri tuleb sarnasest SSC seeriast (More Than You Wanted To Know) ja on originaalist võib-olla lahjem, aga idee on sarnane.

Kofeiin on maailmas enimkasutatav psühhoaktiivne narkootikum (kui kasutada liberaalset tõlget ‘drug’ -> ‘narkootikum’) — see on inglisekeelse Wikipedia teine lause artiklis kofeiini kohta. Eestikeelse Wikipedia meelemürkide artiklis on kofeiin koos amfetamiini, kokaiini, ecstasy ja nikotiiniga ergutite lahtris.

Ma ei taha loomulikult öelda, et kofeiin on ükskõik mis perspektiivist sama mõnus või kahjulik kui kokaiin, aga kas pole äge, et nii võimas aine on laialdaselt kättesaadav ja tuhandeid aastaid kasutuses olnud? Lugesin natuke kofeiini kohta ja tahtsin leitut jagada.

Loe edasi

78 põhjust eelistada Eestit

lowdim_annotated_cover

Eelmises postituses küsisin, miks peaks keegi eelistama elukohana Eestit välismaale, kui mujal on nii palju asju paremini — kliimast sissetulekuni. Ootasin, et saan 5-10 vastust, aga lõpuks kirjutas mu Facebooki postituse alla, blogipostituse kommentaaridesse ja isiklikult meili/sõnumiga 26 inimest. Võtan siin kokku põnevamad argumendid, mida neilt kuulsin — ka need, mille veenvuses ma tingimata kindel pole, seega loe kriitiliselt. Lisaks on järgnev kallutatud: postitus keskendub rohkem põhjustele Eestit eelistada kui tasakaalustatud analüüsile, mis on parim elamispunkt maailmas.

See pealkiri võib kõlada nagu clickbait, aga umbes nii palju põhjuseid eri inimestelt kokku sain (arvestades ka kordusi).

Loe edasi

Küsimus: miks eelistada Eestit?

cover

Eestist rändab välja igal aastal 4000-6000 inimest. Keskerakonna sõnul on selles süüdi valitsus, rahvastikugeograafide sõnul on põhjused enamasti seotud tööga1Lingitud lühikokkuvõttes minnakse detailsemaks ainult tervishoiutöötajatega, kelle puhul mainitakse põhjusena palka., aga igal juhul tunduvad eestlaste silmis välisriigid mingitel hägustel põhjustel elukohana paremad. On nad tõesti?

Loe edasi

Märkused   [ + ]

1. Lingitud lühikokkuvõttes minnakse detailsemaks ainult tervishoiutöötajatega, kelle puhul mainitakse põhjusena palka.

Süva on parem kui loba

cover

(Subjektiivne kindlus: ma ei ole otsinud teadusuuringuid, mis kinnitaks või lükkaks ümber siin kirjeldatud tehnika efektiivsust, aga mu hiljutine kogemus seda rakendades on olnud tugevalt positiivne.)

Suurema osaga oma headest sõpradest olen suhtlema hakanud juhuslikult: näiteks seetõttu, et käisime samas koolis, tegime sama sporti või töötasime koos mõne projekti kallal. Tugev sõprus on minu maailmamudelis alati olnud miski, mis juhtub universumi lahke juhuse tõttu, mitte teadliku pingutuse tagajärjel. See muutus paar nädalat tagasi, kui üks sõber õpetas mulle väga lihtsa ja samas efektiivse viisi ohjade oma kätte võtmiseks: räägi asjadest, millest hoolid ja mida põnevaks pead. Loe edasi