Päästik/samm-mustrid

cover

Elu koosneb paljudest väikestest automaatsetest harjumustest. Kuigi oleks tore Süsteem 2-ga1Kaalutlev, analüütiline mõtlemine. (S2) kõik pisemadki otsused läbi kaaluda, ei ole see realistlik — S2-ga mõtlemine võtab palju aega ja energiat. Oleks ressursiraiskamine igal hommikul kaaluda, kas seekord ikka tasub hambaid pesta.

Loe edasi

Märkused   [ + ]

1. Kaalutlev, analüütiline mõtlemine.

Õnne Netflix

happiness_both

Allolev põhineb umbes 50% Chade-Meng Tan’i raamatul Joy on Demand ja 50% minu vestlustel sõpradega ja enda kogemusel õnnelikkuse teemadel.

I

Me räägime endale õnnelikkuse kohta igasuguseid lugusid.

“Ootan juba suve, sest siis saan rahulikult puhata ja olen lõpuks eluga rahul.”

“Mulle ei meeldi siin linnas elada, aga kui ma Londonisse või New Yorki koliks, vot siis ma oleks oma eluga rahul.”

“Kui ma rohkem teeniksin, oleks mu elu nii palju parem.”

“Uus iPhone teeks mu nii palju õnnelikumaks.”

Need laused võivad vabalt kehtida — mina oleksin ka korraks õnnelikum, kui saaksin uue iPhone’i. Probleem on, et kõik ülaltoodu teeb õnnelikkuse tugevalt sõltuvaks millestki välisest — teise linna kolimisest, puhkuse kättejõudmisest või millegi materiaalse saamisest.

Loe edasi

Graafikud: Eesti palgajaotus ja palgalõhe

palgajaotus-modelboth

Riigi kodanike palk näitab midagi olulist riigi kohta: näiteks saab iga eestlane võrrelda, kas ta teenib teistest eestlastest rohkem või vähem. Uudistes, raportites ja igasugustes analüüsides räägitakse enamasti keskmisest palgast ja kuigi aritmeetiline keskmine on kõigile selge tõlgendusega arv, ütleb see palgajaotuse kohta väga vähe.1Keskmine annaks päris palju infot, kui jaotusfunktsioon oleks teada — näiteks oleks tegu normaaljaotusega –, aga ka siis ainult juhul, kui teada on ka standardhälve. Paljudes olukordades on keskmise palga vaatamine sama kasutu nagu ütlemine, et keskmisel inimesel on pool peenist ja üks rind.

Milline on siis Eesti palgajaotus? Guugeldades “eesti palgajaotus” on esimene tulemus palgajaotustest, mida tegin Bondora avalikke andmeid analüüsides. Delfi Ärileht on küll natuke kirjutanud keskmise ja mediaani erinevusest, aga täielikku jaotust ei suuda ma internetist leida. Sellepärast teen täna väga lühikese postituse Eesti palgajaotusega, et see oleks kuskil internetis olemas, ja jätan interpreteerimise mõneks teiseks korraks.

Siin ta on (2014. aasta andmetel):

Loe edasi

Märkused   [ + ]

1. Keskmine annaks päris palju infot, kui jaotusfunktsioon oleks teada — näiteks oleks tegu normaaljaotusega –, aga ka siis ainult juhul, kui teada on ka standardhälve.

Pärast Trumpi valimist: mille osas oma meelt muudan

cover

Eelmisel nädalal poliitikas juhtunu üllatas mind kõvasti. Ma ei räägi Eesti poliitikast — jälgin seda tavaliselt viivitusega ja mitte eriti põhjalikult –, vaid Donald Trumpi presidendiks saamisest.

See, et olen üllatunud, tähendab, et mu peas olev mudel maailma kohta — mudel, mis ennustas Clintoni võitu — ei olnud täpne ja vajab muutmist (see on nagu eelhinnangu uuendamine, aga matemaatiliselt vähem formaalne). Tänane postitus räägib nendest muudatustest minu maailmamudelis.

Loe edasi

Lase (andmetel) oma meelt muuta

cover

Mulle meeldib andmetega töötamise juures protsessi mitmekülgsus: see hõlmab muuhulgas koodikirjutamist, disaini, inimestega suhtlemist ja mõtlemist probleemi sisu üle. Nii paljude eri asjadega tegelemine võib killustada, aga õnneks seob kõike seda kokku mõtteviis, millega ükskõik millisele küsimusele või probleemile läheneda: teadlase mõtteviis.

Loe edasi

Romantika I: suhetest Süsteem 2-ga mõtlemine

cover

Olen seni kirjutanud hunnikul erinevatel teemadel — ebaõnnestumisest ja statistikast räpi ja narkootikumideni — aga seni mitte kordagi romantilistest suhetest. Hiljuti ühe sõbraga peetud vestlus pani mind tahtma teemat pikemalt avama.

Suhted on ilmselgelt emotsionaalne teema, seega on tihti raske rakendada neile ratsionaalset, Süsteem 2 mõtlemist. See teeb suhteotsused eriti raskeks — oleks päris raske autot osta, kui iga auto tekitaks sinus segu soojadest, ärevatest, seksuaalsetest ja paljudest muudest tunnetest — eriti arvestades, et igasugused mõtlemiskalded on end sügavalt inimese ajju istutanud.

Tänane postitus on essee-stiilis argumentatsioon, mis toetub minu kogemusele ja üldisele lähenemisele elule. See ei ole empiiriliselt tõestatud1Andmepunkte küll on, aga ainult üks: olen oma suhtega rahul. või loogiliselt parim lähenemine, seega soovitan rakendada mõõdukat skepsist.

Loe edasi

Märkused   [ + ]

1. Andmepunkte küll on, aga ainult üks: olen oma suhtega rahul.

“Kuidas Zürich siis on?”

cover

Käin keskmiselt iga pooleteise kuu tagant Eestis, tavaliselt paariks päevaks kuni paariks nädalaks. Iga kord kohtun vähemalt 5 inimesega ja iga kord küsib vähemalt üks neist, “kuidas Zürich siis on?”. Mul pole midagi selle küsimuse vastu, aga tavaliselt on mul mõtlemiseks aega pool sekundit ja vastamiseks neli, seega ei ole mu vastus väga informatiivne. Üritan siin postituses anda natuke parema vastuse kui “suht normaalne”.

Loe edasi

Eelistuste kaudu suhtlemine

cover

Inimestel pole lihtne infot vahetada. Selleks, et ühest ajust teise sõnum saata, tuleb see esmalt sõnastada, välja öelda, teisel pool sõnad helilainetest sisse lugeda ja siis nende tähendust interpreteerida. Oleme sellega küll ligi 100 000 aastat1Teema on vastuoluline: vt Wikipedia:Origin of speech. hakkama saanud, aga ruumi arenguks on.

Täpsemalt: on üks suhtluspõhimõte, mis on kasulik nii rääkija kui kuulaja jaoks: ütle oma eelistused välja.

Loe edasi

Märkused   [ + ]

1. Teema on vastuoluline: vt Wikipedia:Origin of speech.